"Signe (elukaaslane - toim) ütles tee peal, et mõned sõbrad tulevad, aga ei uskunud, et selline vastuvõtt on. Kui finiši poole sõites tuli pisar silma, siis siin tõmbas lihtsalt hinge kinni ja jala värisema," rääkis Triisa Delfile ja Eesti Päevalehele.

Elu teisest Dakari rallist jäid Triisale kõige rohkem meelde muutuvad ilmastikuolud. "Ralli oli tervenisti üllatusi täis. Ühel hetkel kallas keegi ämbriga vett kaela, viis minutit hiljem loobiti sind juba rahekuulidega. Mägedes võisid sõita lume peal, mõne hetke pärast oli jälle 40 kraadi sooja," kirjeldas ta. "Mis mulle negatiivselt eriti meelde jäi... Ralli oli seekord hästi kiire. Tihti tuli 160-170 km/h kihutada tundmatutel teedel. Sellised asjad mulle ei istu ja on alati hirmukohad."

Üldjoontes möödus Triisa jaoks ralli viperusteta. Kõige tõsisema kukkumise elas ta üle juba esimestel päevadel. "Kõige ohtlikum olukord oli ralli teisel-kolmandal päeval. Katse oli väga hästi välja tulnud. Veidi enne katse lõppu oli kurvi taga ärauhutud vee auk, mida ei pannud tähele. Sõitsin sinna sisse ja kukkusin päris suure hoo pealt, aga õnneks jäin terveks. See ehmatas kõige rohkem ja tuletas meelde, et pole vaja kiirustada," sõnas Triisa.

Oma klassi võidus ei saanud Triisa kindel olla kuni viimase etapi lõpusirgeni. Kanal 2 kaamera ees rääkis Triisa veel ühe ekstreemse seiga: "Paar päeva enne ralli lõppu ülesõidul koju siirdudes, kui arvasime Mardiga (teine Dakaril osalenud eestlane Mart Meeru - toim), et päev on tehtud, jooksis tee peale koer. Kiirusel 120 km/h tõmbasime mõlemad rattad blokki. Pääsesime üle noatera. Ralli võinuks seal mõlema jaoks lõppeda."

Vaata pikemat intervjuud videost!