Mardini ja ta õde Sarah lendasid kodust Damascusest Beirutisse, sealt Istanbuli ja lõpuks Türki Izmiri, kus neil õnnestus pääseda ühe põgenikepaadi peale. Poole tunni möödudes seiskus aga paadil mootor ning paat, mis on mõeldud kuue või seitsme inimese vedamiseks, oli 20 inimesega põhja minemas.

Yusra, Sarah ja veel üks naine hüppasid vette ja vedasid paadi kaldale, sest nad olid ainsad, kes sellest seltskonnast ujuda oskasid.

"Mõtlesin, et oleks jõle piinlik, kui ma meres uppunud oleks, sest ma olen ju ujuja," ütles ta Berliinis peetud pressikonverentsil. Avamerre pole ta sellest ajast saadik enam varvast kastnud, kirjutab The Guardian.

Nüüd elab ja treenib Yusra Saksamaal ning loodab täita Rio olümpianormi. Rahvusvaheline Olümpiakomitee kaardistas põgeniksportlased, kellel on teoreetiline võimalus sinna pääseda ning sai neid kokku 43. Koos selle loo peakangelasega.

Õed Mardinid jõudsid Berliini septembris, kus Egiptuse tõlk neile elamise korraldas ja nad ujumisklubi Wasserfreunde Spandau 04-ga kokku viis. Treener Sven Spannekrebs otsustas esimese trenni põhjal, et võtab Yusra võistkonda. Järgmise viie kuu jooksul nägi treener tüdrukus nii suurt arengut, et hakati unistama 2020. aasta Tokyo olümpiast. Kuid kui ROK-i president Thomas Bach hakkas rääkima põgenike olümpia lipu alla koondamisest juba 2016. aastal, tegid sportlane ja treener plaanid ümber.

"Ta võiks olla paljudele inimestele eeskujuks. Ta on väga keskendunud. Tal on selged sihid ning ta oskab oma elu vastavalt nendele organiseerida," ütles Spannekrebs.

Yusra õpib eliitspordikoolis, kus ta saab kaks korda päevas olümpiamõõdus basseinis trenni teha. Kell 7 äratus, 2-3 tundi treeningut, klassitunnid ning pärast lõunat jälle trenn.

Guardian ei täpsusta, millised on ta lootused täita kvalifikatsiooninorm ning millises distsipliinis. Endiselt on lahendamata ka küsimus, mis saab siis, kui Yusrat tahab enda lipu all näha siiski Bashshār al-Asadi juhitav Süüria, kes kasutaks Mardinit ka propagandavahendina. ROK-i järelpärimisele, kas ta võib põgenike võistkonnas Rios võistelda, vastas Süüria esialgu jaatavalt, kuid samas palus end tema arengusammudest pidevalt kursis hoida.