Norbert Hurt: Hollandil puudus harmoonia ja töötahe
Tegemist oli üliolulise mänguga, sest Hollandil oli selg surutud vastu seina -
punktide kaotamiseks ruumi enam polnud. Samas Saksamaa jaoks oli tegu väga hea võimalusega kindlustada edasipääs. Teades seda oli huvitav enne kohtumist mõelda, milline saab olema võistkondade häälestus ja treeneri poolt antud juhised ning kuidas mängijad suudavad neid ellu viia.
Esimene poolaeg
Holland ja Saksamaa alustasid sarnase taktikaga ehk 4-4-1-1. Hollandil olid kaheks kaitsvaks keskpoolkaitsjaks Nigel de Jong ja Mark van Bommel, kellest van Bommel natuke ründavam, kuigi ta väga palju rünnakule ei sekkunud. Saksamaal kaheks kontrollivaks poolkaitsjaks Sami Khedira ja Bastian Schweinsteiger, kellest viimane selgelt kaitsvam ja esimene ründavam jaloovam.
Joachim Löwi juhitud meeskond mängis distsplineeritult ja turvaliselt, rünnakule ei viidud liigseid jõude. Keskvälja kaudu otsiti Mario Gomezt. Saksamaa kontrollis suurt osa esimesest poolajast, tundus, et Löw oli end taktikaliselt hästi ette valmistanud - kui Holland saab palli, siis üritavad nad tavalisel täärtel ülekaalu tekitada, aga Saksamaa koondis pani selle tee kinni. Hollandil lasti hoopis keskelt mängu ehitama hakata, aga seal oli Saksamaal kompaktne jahea kaitsetöö. Seetõttu ei leidnudki Holland häid lahendusi.
Holland ei tulnud kaitsetööga toime - Saksamaa ei pannud neid suure surve alla, aga mõlema värava puhul jäi keskväljal palju ruumi, Schweinsteiger oli enne söötmist täitsa üksida. Puudus meeskondlik pressing, Gomez sai mõlemal juhul palli, kuna üks keskkaitsja ei katnud teda, oli ruumi ja aega pöörata ja lüüa.
Esimesel poolajal oli veel näha, et Hollandil puudus harmoonia, paistis nagu oleks sisekliima võistkonnas kehv. Polnud näha töötahet.
Teine poolaeg
Mäng elavnes kohe teise poolaja alguses ja muutus lahtiseks. Vahetusest sisse tulnud Klaas Jan Huntelaar ja Rafael van der Vaart mõjutasid Hollandi mängu positiivselt, aga endiselt peab ütlema, et kaitsetöös jätkus Hollandi poolel sama joon - väga lihtsalt lasti sakslased läbi. Kui üks mees eksis, polnud hollandlastel katet. Nii sai näiteks Mats Hummels löögile, kui ta van der Vaarti üle mängis ja lihtsas olukorras keegi abistama ei tulnud.
Hollandi võimalused tekkisid tänu individuaalsele meisterlikkusele. Neil on väga häid mehi, kes suudavad end maksma panna. Van Persie värav oli puhas individuaalne meisterlikkus.
Pärast Hollandi väravat kaotas Saksamaa korraks distsipliini ja enesekindluse, mis taastati kümne minutiga. Holland ei suutnud seda hetke ära kasutada ja rohkem neile võimalusi ei pakutudki.
2:1 seisul oli Löwi eesmärk seda hoida - ta tõi väsinud Gomezi asemel sisse Miroslav Klose, Mesut Özili asemel tuli platsile Toni Kroos. Nende värskete meeste näol tekkis kaitsetöös jõudu juurde, Saksamaal oli võimu, et teha agressiivset pressingut.
Kokkuvõttes
Hollandi puhul oli taas näha, et neil polnud selget ideed, kuidas soovitaksevastane üle mängida. Puudus meeskondlik häälestus ja valmisolek mänguks, lisakslubamatult nõrk kaitsetöö. Samas Löw mängis jällegi taktikaliselt vastase üle.
Kogu EM-finaalturniiri silmas pidades on märkimisväärne see, kuidas Saksamaa mõlemad oma väravad lõi. Just sel finaalturniiril on silma torganud, et kaitsjad jätavad ründajatele palju ruumi ja tihtipeale on mängijad lihtsalt katmata - see on tinginud selle, et palju väravaid on löödud peaga või liinivahele ründajale antud söötudest. Taoline kaitsetöö on seni olnud turniiriüldine muster.
