Eriti kutsub tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogiaosakonna peaspetsilist Jaan Märtin vaktsineerima täiskasvanuid, sest lapsed vaktsineeritakse Eestis plaanilises korras.

Difteeria on angiinitaoline haigus, mis võib ka surmaga lõppeda, selle vastu on aga kaitsepookimine, mida tehakse Eestis nii lastele kui täiskasvanuile riigi kulul. Nii sel kui eelmisel aastal on diagnoositud Eestis difteeria kahel haigel, 1999. aastal Eestis difteeriat polnud.

Kuigi naaberriikides on difteeriaga probleeme, on Eesti pääsenud tänu sellele, et siin on elanikkonna immuniseerimine üsna hästi läbi viidud — meil on vaktsineeritud 95 protsenti kaheaastastest lastest ja eelmise aasta seisuga umbes pooled täiskasvanuist, Valgas isegi ligi 70 protsenti, ütles Märtin ETAle.

Difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritakse last esmakordselt kolmandal elukuul, järgnevad vaktsiinisüstid saab Eesti laps viiendal elukuul, pooleaastaselt, kahe-aastaselt, 12- ja 17aastaselt. 25aastaseks saanuil soovitab Märtin taas ennast revaktsineerida lasta ning teha seda uuesti iga kümne aasta järel.

Difteeria vastu vaktsineerimiseks tuleb täiskasvanuil pöörduda perearsti poole. Korraga võib lasta teha ka teetanuse vastase tasuta kaitsesüsti.