Keeleauhinna omistamisest Tuomas Sammelvuole kirjutati Soome Võrkpalliliidu kodulehel lentopalloliitto.fi: „Meeste koondise peatreener on kõigi aegade edukaim soomlasest meesvõrkpallur, eeskujulik sportlane ja ääretult positiivne näide omast valdkonnast. Oma profikarjääri jooksul mängis Sammelvuo paljudes riikides ning kõikjal õppis ära maa keele. Ta oskab võõrkeeltest hästi inglise, prantsuse, itaalia, vene ja poola keelt, õppinud on ta ka jaapani keelt.“ Tõenäoliselt räägib ta ka rootsi keelt.

Keeleoskus on alati kasulik

Ameti tõttu on Sammelvuo olnud kogu karjääri jooksul meedias esil nii hääles kui pildis ja eriti viimase aasta-kahe jooksul, mil Soome teenis koha võrkpalli MM-finaalturniiril (Poola peetud MMil sai Soome teatavasti kiiduväärt üheksanda koha – toim.). Sageli on Sammelvuo esile toonud mitmekülgse keeleoskuse vajalikkuse, märgib alaliit.

Pea kõigis Sammelvuo usutlustes mainitakse tema head keeleoskust ning käsitletakse ka muidu keele oskamise kasulikku mõju võõrastes riikides. Tänu temale on keeleteema pälvinud Soome meedias ohtralt ruumi ja aega. Auhind „Aasta keeletegu“ anti Sammelvuole üle SUKOLi sügiskokkutulekul Joensuus nädal tagasi. Preemiat on jagatud aastast 2001 ning selle rahaline väärtutus on 2000 eurot, mille maksab välja Otava kirjastus.

Võrkpallituristid, tehke järele!

Eestis sellist meest, sellist mängijat, ilmselt olnud pole (või teab keegi?). Seda esiteks. Teiseks pole keegi niipalju ringigi rännanud. Parimad eeldused hetkel näikse keelerännakuteks olevat Kert Toobalil, kel (vastavalt liigale, kus mänginud) seljakotis prantsuse, flaami, poola ja türgi keele kogemus - mitte alati oskus) ning Jaanus Nõmmsalul (prantsuse, saksa, kreeka, tšehhi ja vene). Inglise keelt räägivad vist kõik koondise võrkpallurid.

Kui tuua muid positiivseid näiteid, siis võrkpallis õppis ruttu eesti keele ära Eesti koondise ja Kalevi esindusmeeskonna peatreener Ivan Dratšov (1921-1989), kõnekeele tasemel said asjad aetud Pasi Rautiol. (Isaga koos Pärnus elanud Rautio tütar võitis koolis koguni keeleolümpiaadi). Samas ei omandanud keelt siin aastaid naisi treeninud Andris Kljavinš. Korvpallis õppis pikkamisi Maarten van Gent, hetkel on kõnekeelt omandamas mustanahaline Howard Frier, 1182 Tallinn naiskonna peatreener.

Aasta „Keeletegu“ Eestis anno 2014 on senimaani perekond Keele ümberpaigutumine Eesti kaardil – in corpore Tallinnast Pärnusse.