Suve hakul võideti Maailmaliiga karikas, septembris on Venemaa üks peamisi kullapretendente Euroopa meistrivõistlustel. Kuldmedaliga lõpetati U-19 ja äsja ka U-21 vanuseklassi maailmameistrivõistlused, oktoobris võib lisa tulla esmakordselt kavas oleval U-23 MM-il. Vene meeskond oli parim ka noorte (kuni 19-a) olümpiafestivalil, kirjutab volley.ee.

U-21 vanuseklassi MM, mille Eesti nelja võidu ja kolme kaotusega 17. kohaga lõpetas, valiti turniiri kõige kasulikumaks mängijaks (MVP) 18-aastane Viktor Poletajev (197 cm), vasakukäeline Kaasani Zeniidi diagonaalründaja. Neli kuldmedalit on tal juba kaelas - olümpiafestivalilt, kuni 19-aastaste EM-ilt ja MM-ilt ning 21-aastaste MM-ilt. Noor mees on ülikõva koormuse saanud, aga oleks tõenäoliselt tegija ka 23-aasaste MM-il. Vaevalt teda enam vaevatakse, peatselt algab ju hooaeg Venemaa superliigas.

Venemaa juuniorid võitsid U-21 maailmameistrivõistluste finaalis Brasiilia kindlalt kolm-null (16, 16, 20). Ainsa kaotuse sai Venemaa alagrupi viimases mängus Itaalialt (2:3), kui esikoht oli juba kindlustatud, Brasiiliat võideti siis kolm-kaks. Turniiri sümboolsesse koondisse valiti ka kaks kuud tagasi Tallinnas nähtud Brasiilia juunioride meeskonna diagonaal Alan Souza.

Pronksmedali sai Itaalia, neljas oli Prantsusmaa, viies Iraan, kuues Türgi, seitsmes Argentiina, kaheksas India, üheksas Serbia ja kümnes Jaapan. Niisiis jõudis B-alagrupist, kus mängis Eesti meeskond, esikümnesse kolm meeskonda – Iraan, Argentiina ja Jaapan. Et võrkpall Iraanis aina silmapaistvamalt edeneb, tõendab iraanlaste U-23 meeskonna esikoht äsjasel Nursultan Nazarbajevi karikaturniiril Kasahstanis. Finaalis alistasid Iraani juuniorid Venemaa U-23 meeskonna kogunisti kolm-null (26, 22, 15).

Eesti meeskonna 17. koha võib hinnata peaaegu heaks. Vähe jäi puudu pääsust 16 hulka, aga ju siis olidki meie omad „peaaegu“-vormis. Tegelikult kipub kipitama vaid kaotus mehhiklastele. Väga hinnatava võiduga Jaapani üle kruviti ootused nii kõrgele, et mehhiklaste vastu oma parimat anda enam ei suudetud.

Lohutust leidub. Mõeldes, kui tugevaid spordi(võrkpalli)riike Eesti meeskond tänavu edestas, väärib meie võrkpall tunnustust. Ühe miljoni rahvas edestas mitte ainult Marokot, Ruandat ja Venetsueelat, vaid ka lõppvõistlusele mitte pääsenud Poolat, Bulgaariat, Saksamaad, Hispaaniat, kõiki Skandinaavia- ja Baltimaid, Ukrainat, Valgevenet, Hollandit, Kuubat, Belgiat, Tšehhit ja väga paljusid teisi, kes end võrkpallis nähtavale kohale on mänginud. Kusjuures reserve on, meie meeskond ei mänginud ju viie peale.