Saed Marouf – toetajaid rohkem kui presidendil
Sport-Expressile andis intervjuu ainuke välisklubis- Kaasani Zeniidis - mängiv iraanlane, oma maa koondise sidemängija Saed Marouf. Loodetavasti on selles midagi huvipakkuvat ks eesti võrkpallisõbrale. Volley.ee avaldas intervjuu lühendatud kujul.
Sport-Express: Zeniidil on ees Euroopa Meistrite liiga kordusmäng Ankara Halkbankiga. Kas on tõsi, et Ankarasse saabub personaalselt teid ergutama hulk iraanlasi?
Saed Marouf: Jah. Olen kodumaal küllaltki populaarne. Kuid see ei tee mul mängu kergemaks, seda suurem on vastutus.
Instagramis on teil 200 000 toetajat. Võrdluseks: Tatarstani presidendil on 63 000...
Iraanis on facebook keelatud, seetõttu on instagram populaarne. Aga iraanlasi elab hulganisti laialipillatult igas maailma otsas. Kui meie koondis mängis mullu Itaalias Maailmaliiga mänge, elas pool saali meile kaasa. (Marouf tunnistati Maailmaliiga parimaks sidemängijaks – toim.)
Kaasanis on esindatud viis konfessiooni ja ligi nelikümmend rahvust. Iraani diasporaa puudub?
Diasporaa puudub, kuid on perekond, kellega tihedalt suhtlen. Nad aitavad mul kohaneda. Mööda linna ma otsese vajaduseta ei jaluta. Venemaa on minu jaoks liiga külm.
Venemaale ei lastud teid kohe, läbirääkimised kestsid ligi kaks kuud. Kaotasite palju, olles sel ajal Iraani liigas?
Pean Iraani liigat väga tugevaks. Konkurents on tihe, makstakse hästi, on ka head leegionärid – Brasiiliast, Argentiinast, Bulgaariast, Serbiast, Itaaliast. Areenid mahutavad palju rahvast. Minu klubi mängudele kogunes täismaja kuus tuhat pealtvaatajat. Zeniit on muidugi eriline tase ja püstitas eesmärgi võita absoluutselt kõik tähtsamad trofeed maailmas. Olla selles klubis on eriline au.
Miks te siis algul ära ütlesite?
Ootasin, kuni mu klubi Urmia leiab minu kohale kogenud sidemängija. Õnneks leidsime selle Valerio Vermiglio näol.
Kas nüüd võib oodata meile uusi iraani leegionäre?
Selleks peab mitu faktorit kokku langema. Igale poole tugev iraanlane ei lähe, neil on ka kodus hea.
Mind kutsuti Zeniiti. Lepingule viienda Itaalia või Poola klubiga poleks ma alla kirjutanud kui tahes suure rahasumma eest.
Räägite hästi inglise keelt. Kas Iraanis õpetatakse ka pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni inglise keelt?
Jaa. Haridus on meil üldine ja tasuta. Aga kvaliteetse inglise keele omandamiseks tuleb minna erakooli. Seal õppimine on meie mõistes kallis.
Kas Iraani naised mängivad võrkpalli?
Loomulikult.
Miks neid siis ei lasta tribüünile? Möödunud aastal pandi üks naine isegi kaheks kuuks kinni meeste mängu vaatamise eest Teheranis.
Niipalju kui tean, läks ta mängu vaatama meeste sektorisse, mis on vastuolus meie moraaliga. Naiste sektorid on ka ette nähtud. Iraanis valitseb tõeline võrkpallibuum.
Millest see buum alguse sai?
Head mängijad ja hea kool on Iraanis alati olnud. Puudu oli riigi koondiste süsteemne ettevalmistus. Sellepärast kutsus meie föderatsioon meeste koondise peatreeneriks suure Julio Velasco. Tema valis 50 mängijat, kellega töötasime kvaliteetsemalt kui varem. Tulemused ilmnesid varsti - algul Aasia tasemel, siis maailmaareenil. Koondis leidis eneseusu.
Suvel kohtub Iraan Maailmaliiga raames Teheranis Venemaaga, keda te võita veel pole suutnud.
Kogu lootus on saali atmosfääris. Olen veendunud, et tribüünidel valitseb meeletus, nagu jalgpallivõistlusel. Äkki ei pea venelased niisugusele pressingule vastu!
