Eesti võrkpalliliidu portaal volley.ee avaldas hiljuti artikli pealkirjaga „Optimist Ary Graca: võrkpalli kuldajad on alles ees“. Seal vahendatakse FIVB presidendi Graca poolt Marrakešis alaliidu istungil antud hinnangut spordiala tervisele: „Rio olümpiamängudel olid võrkpallimängud fantastiliselt edukad, kuid võrkpalli kuldaeg alles algab. Me liigume edasi, realiseerimaks täielikult maailma võrkpalli potentsiaali.“

Lugeja saab teada fakti, et olümpial müüdi klassikalises võrkpallis ja rannavolles 98 protsenti piletitest. Raske on seda väidet otseselt kahtluse alla seada või ümber lükata, publikut oli tõesti palju. Samas käis käesoleva loo autor vaatamas Rios meeste saalivõrkpalli poolfinaali Itaalia ja USA vahel ja täismajast juttu ei olnud.

Huvide konflikt, skandaal, diktaatorlik juhtimisstiil

Sotsiaalmeedias reageeris volley.ee artikli peale tuliselt endine rannamängija Rivo Vesik. „Uurige selle härrasmehe tausta natuke ja saate aru, miks ta ei peaks seal olema, kus ta on. Sellise juhtimisega on võrkpalli aeg varsti läbi, kuldajast ei räägi ma üldse!!!!!!“ kirjutas Vesik.

Volley.ee vastas Vesikule: „Tegemist on FIVB presidendiga, seega on igati loomulik, et temast kirjutame. Siinkohal võib paralleeli tõmmata USA presidendiga. Ühele osale ta meeldib väga, teisele mitte. Samuti ei ole teada, kas tema otsused on positiivsete või negatiivsete tagajärgedega, aga sellepärast ei saa teda ignoreerida ja meedias mitte kajastada.“

Eesti Päevalehe ja Delfi sporditoimetus uuris, miks Vesik on Graca suhtes kriitiline. „Isiklikult pole mul tema vastu midagi, tore onkel. Aga see, mis toimub rannavolles, on ebareaalne. Näiteks häälte ostmine Aafrikast,“ tõi Vesik välja esimese etteheite. Ta on nendest probleemidest ja diktaatorlikust juhtimisstiilist julgenud varemgi avalikult rääkida. Keda see huvitab, saab pikemalt lugeda SIIT.

Teiseks tõi Vesik välja huvide konflikti – Graca juhtis vahepeal nii FIVB-d, Lõuna-Ameerika võrkpalliliitu kui ka Brasiilia alaliitu. „Sellist asja ei tohiks olla,“ leiab Vesik.

Kolmas põhjus, miks ta Gracat sobilikuks juhiks ei pea, on altkäemaksu skandaal. Brasiilia alaliidu juhina tegutsenud Gracat süüdistati mõne aasta eest miljonite USA dollarite sujuvas suunamises tema sõprade omanduses olevatele firmadele.

Brasiilia koondise mängijad avaldasid toona nördimust. „Enamus pallureid tunneb end reedetult,“ avaldas Murilo Endres. „Meie ohverdame oma aja, põlved, õlad ja hüppeliigesed sellele inimesele, kes kahjuks meid reetis.“ Riiklik kontroll leidis, et sooritatud on 30 miljoni reaali (8,6 miljonit eurot) eest „küsitavaid tehinguid“. Asi päädis sellega, et Graca oli sunnitud Brasiilia võrkpalliliidu juhi ameti maha panema.

Resümeeriks selle jutu tõdemusega, et nii FIVB kui ka Euroopa alaliit (CEV) tavatsevad meediasse saata sõnumeid sellest, kuidas ala õitseb ja õilmitseb. Probleemidest suurt rääkida ei taheta. Näiteks sellest, et tiitlivõistluste valiksarjade mängudel napib publikut (üle-eelmises EM-valiksarjas vaatas mänge keskmiselt veidi üle 700 inimese) või et eurosarjadele ei ole leitud tugevaid sponsoreid ning võistkondade jaoks tähendab seal osalemine üksnes suuri väljaminekuid. Meenub kõnekas lugu eelmisest sügisest: CEVi kodulehel ülistati Makedoonias võrkpalli hüvanguks tehtud suurt tööd, aga kui mul oli samal päeval tarvidus leida Makedoonia rahvusmeeskonna kohta mingitki info, selgus, et alaliidu koduleht on maas. Nii, kontrollisin praegu üle – siiani tervitab selle lingi all kiri „Error HTTP 404. Страницата не постои. The page can not be displayed.“

Ary Graca mängimas Rio de Janeiro favelas kohalike lastega palli.