Paljude allikatega artikkel kannab pealkirja „Poola rivaalid EM-il: Eesti – kas nad suudavad täita unistuse veerandfinaalist?” Tegemist on ülevaatliku looga, kus lahatakse põhjalikult kõiki Eesti võtmemängijaid ja räägitakse ka publikust. Imetletakse Rotterdami oodatavat 1500-pealist Eesti fänniarmeed ja väidetakse, et võrkpall on Eestis üks populaarseima spordiala, kui mitte kõige popim.

Aga lugu alustatakse alapeatükiga V nagu Venno, kus uuritakse Eesti koondise peatreenerilt Gheorghe Cretult, kuidas sündis otsus jätta meie nimekaim mängija valikust välja. Cretu andis päris pika ja põhjaliku vastuse: „Ma seadsin mängijatele füüsilise vormi osas teatud eesmärgid (kaalu osas – M. R.), kõigil olid pärast Kuldliigat mõnenädalaseks puhkuseks teatud sihid. Piirid olid mängijatele paika pandud ja ta lihtsalt ei teinud seda. Ta ütles: „Ma ei täitnud reegleid. Kui treener tahab, et ma tuleksin, siis ma tulen. Kui ei taha, pole probleemi.” Sellest hetkest alates oli mulle selge, et kui ta ei suuda midagi ohverdada, siis on parem, kui ta ei tule.”