21aastane keskblokeerija pallis mullu Itaalia meistriliigas, kus sai palju mänguaega, kuid tema koduklubi Altotevere lõpetas selle hooaja järel rahapuuduse tõttu vähemalt kõrgliiga tasemel tegevuse. Uue klubiga on 207sentimeetrine võrkpallur igati rahul. „Mul oli ka konkreetne pakkumine Belgiast, kuid otsustasin Poitiers’i kasuks, kuna Prantsusmaa liiga on ühtlasem ja seal saab palju häid mänge,“ selgitas Aganits valiku tagamaid.

Poitiers oli veel mõni aeg tagasi Prantsusmaa absoluutne tippklubi, aastal 2011 võideti ka meistritiitel. Hiljem tekkisid klubil probleemid maksuametiga ja tuli taanduda esiliigasse. Mullu võideti esiliigas põhiturniir, play-off’i poolfinaalis vannuti küll alla Nice meeskonnale, ent siiski tõusti tagasi tippseltskonda. Varem on eestlastest Poitiers’i särki kandnud koondise kapten Kert Toobal. „Ega nad lihtsalt play-off’i jõudmisega ei rahuldu, tahavad ikka eespool olla,“ teab Aganits, et klubil on algaval hooajal küllalt suured ambitsioonid. „Sidemängija on Hollandist ja diagonaalründaja Kuubast. Minu positsioonil on üks serblane ja bulgaarlane. Arvan, et mänguaja saamisega mul probleeme ei teki, aga kerge kindlasti olema ei saa.“

Kuidas vaatad tagasi möödunud hooajale? „Oli päris huvitav hooaeg, selline paksu naha kasvatamise aasta. Kindlasti sain uusi kogemusi, nii häid kui halbu. Hea meel on selle üle, et sain palju mänguaega ja just väga kõrgel tasemel. Usun, et arengu suhtes oli see kindlasti samm edasi. Negatiivse poole pealt oli muidugi kehv tulemus meeskondlikult ja erinevad probleemid klubi poole pealt, mis mõjutasid mängijaid ja võistkonna mängu taset,“ võttis Aganits aasta kokku. Suurema osa palgast sai Põlvamaalt Oravalt pärit mängumees Itaaliast siiski kätte, kuid mingi osa „jäi ka õhku“.

Prantsusmaa on olnud Eesti võrkpallurite üks meelispaik, algaval hooajal pallib Pariisi Volley eest Ardo Kreek, viimase kümne aasta jooksul on Euroopa tugevuselt neljandas liigas (ees on Venemaa, Itaalia ja Poola) leiba teeninud veel Toobal, Keith Pupart, Jaanus Nõmmsalu, Kristjan Õuekallas, Sten Esna ja Raimo Pajusalu.