U17 koondise peatreener Meresaar: vajame noortetöös ühtset süsteemi, probleem on mängijate tehnilistes vajakajäämistes


Argo Meresaar
Argo MeresaarFoto: Hendrik Osula

Eesti U17 noormeeste võrkpallikoondise peatreener Argo Meresaar rääkis äsja lõppenud EM-valikturniiri valguses oma nägemusest, kuidas saaks noortetööd Eestis paremaks muuta. Eesti sai Rumeenias toimunud valiksarja teise ringi turniiril D-alagrupis ühe võiduga kolmanda koha. Finaalturniirile pääsesid viie alagrupi võitjad ja parim teise koha meeskond.

Eesti kaotas 1:3 nii Rumeeniale kui Sloveeniale, 3:0 alistati Taani. Kahtlemata mõjutas meie noormeeste tegutsemist ühe liidri Kaspar Videri kaotamine vigastusele, ent sellest suuremad on juhendaja sõnul probleemid meie noorte mängijate tehnilistes vajakajäämistes, kirjutab volley.ee.

"Paljudel mängijatel on oma harjumised, mis on juba väga tugevalt juurdunud ja mida on raske muuta. Alates ülaltsöödust või altsöödust kuni blokini välja. Mingitest asjadest pole neile trennis lihtsalt räägitud, see pole poiste süü," toob Meresaar mõned näited.

"On teatud tehnilised elemendid, mis tuleks treeningutel pulkadeks lahti võtta, osade puhul pole seda ilmselgelt tehtud. Ka kehaliselt võimekad on tehniliste puudujääkidega. Kohati tundub, et kas treeneritel endal on samuti teatud asjad selgeks tegemata, kunagi pandi Eestis noorteklassides tehnikale suurt rõhku. Ehk tuleb pregune olukord sellest, et tollal olid praegused treenerid nooremad ja neil oli rohkem jaksu asju teha. Minu ajal rääkisid aga treenerid trennis tihti, et pall tuleb lihtsalt maha lüüa! Aga peaks ka selgitama, et mismoodi seda teha. Kuidas käsi hoida ja kuidas pallile nö peale minna, kas kiiremini ja aeglaselt jne. Tänapäeva noored ei suuda seda ise välja mõelda. Mõned ehk haaravad asju lennult, teistel ei tule kõik nii lihtsalt," analüüsib Meresaar olukorda.

Seotud lood:

Treeneri sõnul on ka noorteklassis nö tippkoondiste puhul näha, kuidas kõik mängijad tegutsevad justkui ühe malli järgi. "Meil on käed kõverad isegi altsöödul! Ka puudub meil ühtne joon, kuidas peaks teatud elemente sooritama. Mõned üksikud jõuavad tippu ka nö omapärase stiiliga, ent need on erandid. Kokkuvõttes peaks olema mingi ühtne kindel joon ja tehnika osas kindlad standardid," usub ta ja pakub välja ka idee, mida teha.

Meresaar usub nimelt, et Eestis võiks olla samuti kaasaegne võrkpalliõpik nagu põhjanaabritel. "Meie viimasest võrkpalliõpiku ilmumisest on päris palju aega möödas, oleks aeg, et ilmuks mingi kaasaegne õppematerjal, koos videotega. Soomlased tegid selle ära ja ma leian, et see on väga vajalik. Just noortele treeneritele, et kõik oleks üksikpulgi lahti seletatud. Seal peaks samuti olema läbiv ühtne joon, et näiteks 10ks eluaastaks peab oskama kindlaid asju ja 14ks juba järgmisi elemente. Lisaks võrkpallielementidele peaks kajastatud olema ka toitumine ja üldfüüsiline ettevalmistus. Et need, kes saavad treenerikutse, saavad ka portsu materjale kaasa," räägib Meresaar, kes kutsub noorema generatsiooni treenereid rohkem ette võtma. "Kui ma isegi passi vaatan, siis tegelikult pole enam nii noor, mingid teadmised ja kogemused juba on ja oleks tegelikult aeg, et meiesugused noored ise rohkem initsiatiivi haaraks. Et teha meilgi asju nii nagu kaasaegne võrkpall nõuab. Loomulikult saavad ka vanemad treenerid alati uuendustega kaasa minna ja õppida, kui selleks soov on."

Endise tippmängijana ja tänasel päeval igapäevaselt noortega töötav Meresaar lisab, et praegugi on noorte võrkpallis palju häid treenereid, ent alati saab veel paremini. "Meie täiskasvanute koondised on heal tasemel, aga oleks hea, kui järelkasvu tekiks järjepidevamalt. Kindel ühtne süsteem aitaks asju kindlasti veel paremaks muuta, loodan, et Rando Soome tulekuga võrkpalliliitu vastavale ametikohale hakkavad asjad ka ses suunas liikuma," lisab ta.