Tali: olen kõik põrgud läbi käinud ja tagasi tulnud!
Poisikesena proovis Tali Võrus maadlust, ujumist, kergejõustikku ja isegi suusahüppeid. „Ronisin torni, aga ei julgenud hüpata, tulin selg ees tagasi,” meenutab ta nurjunud mägikotka karjääri muheldes. Taivo Rohtmaa käe all sai selgeks võrkpalli algtõed, kuid kõrgele tasemele ei küündinud. 183 sentimeetrit polnud piisav kasv, TSIK-i Tali õppima minna ei soovinud. Astus pärast keskkooli hoopis Tartu ülikooli kehakultuuri tudeerima, ent diplom jäi saamata. „Kõik ülejäänud kursused sain tehtud, aga psühholoogiat mitte. Meil oli õppejõud Silvi Ojaga „isiksuste lõhenemine”. Kui olid talle alguses hammaste vahele jäänud, võisid pükstest välja hüpata, aga armu ei tulnud.”
Kursusekaaslane Aigor Kaibald tuli pesapallis MM-il pronksile, Talil jäi tiitlivõistlusel käimata. „Samal ajal oli mul pulma esimese aastapäeva pidu. Kaibald läks võistlustele otse peolt, mina ei saanud oma peolt ära minna,” selgitab 1993. aasta augustis korvpalluri Pille Toodo naiseks võtnud Tali. Tudengipõlvest on muidki lustakaid mälestusi. Näiteks sõlmis kooliajal kooris kenasti lõõritanud Tali Kaibaldiga kihlveo, et läheb laulusaatesse „Kaks takti ette” ja esitab seal „Karulaane jenka”. Paraku magas ta sisse ega jõudnud lindistusele.
Võrkpall oli endiselt tore taustategevus. Tegelikult avanes Talil 1990-ndate alguses võimalus Soome esiliigas kätt proovida. „Pille siirdus Jyväskylä naiskonda, mul tekkis variant sama linna võrkpallimeeskonnas. Tahtsin selle kõrvalt töötada, aga mulle ei leitud kohta ja asi jäi pooleli. Pealegi tundus siis Eestis äge. Ehitasime sõpradega mitu ettevõtet üles, tegelesime butiiginduse ja väikepoodide loomisega. Soomlased tõid Taist siidikaupa, sai seda müüdud. Pikalt pole midagi rääkida, sest kõik läks suhteliselt p***e.”
Võidud ja kaotused
Treeneritööga tegi ta algust Võrus. Teenekas Aksel Saal leidis, et kodulinna võistkonnas esiliigas pallinud Tali võiks tema asemel hakata meeskonda vedama. Hooajal 2001/02 liituti meistriliigaga, esimesel aastal palgati mängivaks treeneriks Lätist pärit Vitali Birjukov. Järgmiseks proovis peatreeneri ülesannetega hakkama saada Tali. Ta töötas samal ajal ka spordikoolis noortega, kuulsaimad neist on Robert Täht ja Henri Treial.
„Muidugi oli see suur kobamine. Mida ma võrkpallist teadsin? Ühel aastal oli tiimis kogenud Jaanus Lillepuu, üritasin temast võtta, mis võtta andis. 2004. aastal kutsus Raul Reiter Soome alaliidu koolitusele. Läksime kolmekesi: tema, mina ja Kaibald. Kursused kestsid peaaegu aasta, pean seda märgiliseks,” kõneleb Tali.
Esimene täistabamus tuli ootamatult kiiresti. Tartu Pere Leib palkas tundmatu võrulase mõneti üllatuslikult enda etteotsa ja hooajal 2005/06 võideti kohe karikasari ja Eesti meistrivõistlused. „Need olid Argo Meresaar ja Vjatšeslavs Grimailovs, kes platsi puhtaks lõid. Mina ei suutnud toona protsessi mõjutada nii palju kui praegu,” ei tao Tali esimesest triumfist rääkides vastu rinda.
Järgmisi aastaid domineeris juba Avo Keele juhitud Tallinna Selver. „Keel komplekteeris alati parema meeskonna, ta ei tahtnud kunagi teine olla. Ühtpidi oli see Eesti võrkpallile väga kasulik, koondislastele kõva kokkukasvamise aeg. Kuid teistel sellist võimalust ei olnud. Kindlasti tekitas Selveri üleolek minus sportlikku viha. Videote vaatamisele kulus meeletu aeg. Olin töös 24/7. Ka pere jäi tagaplaanile,” nendib Tali, kes aastatel 2008–2010 pani end proovile Soomes, viies Joensuu Riento kaks korda meistriliigas veerandfinaali.
Eestisse naastes töötas ta aasta Võrus, seejärel palgati Pärnusse Andrei Ojametsa asemele. Kolmeaastast perioodi suvepealinnas kaunistas ainult üks karikasarja võit. Uut lepingut ei pakutud, Pärnu värbas hoopis Keele. „Võib-olla oli üks karikas tõesti vähe. Aga minule seati eesmärk ehitada võistkond ja luua süsteem. Suvi 2014 oli raske. Olin pettunud, et uut lepingut ei pakutud. Sai suur töö ära tehtud, kuid tulemust ei olnud. Tühi tunne. Istusin kodus, nokkisin nina ja mõtlesin, mis edasi teha. Vahetada eluala? Lõpetan võrkpalliga ära, kui hakkama ei saa!”
Rakveres tuli jackpot
Uus võimalus avanes samal sügisel, kui Rakvere hooaja alguses Kaibaldi teenetest loobus ja pakkumise tegi. Mida Tali ei suutnud Pärnuga, selle tegi ära Rakverega. Mullu tüüris ta poolprofessionaalse Lääne-Virumaa võistkonna pärast 16-aastast pausi meistriliigas pronksile ja esimest korda Balti liigas poolfinaali. Tasuks aasta treeneri nimetus. Tänavune Balti liiga tiitel ületas aga kõik ootused. Olemegi jõudnud ringiga loo algusesse tagasi, nüüd peaks olema lihtsam mõista, miks Tali oli pärast triumfi pikali maas nagu postmark. „Olen uskunud, et kui treeningprotsess on õigesti ehitatud ja meestele meeldib pilt, mida maalid, kaasneb sellega ka tulemus. Aga ma ise naudin tööprotsessi rohkem kui tulemust,” kõlab 2013. aastal Eesti juunioride koondise MM-ile tüürinud Tali moto.
Urmas Tali toonitab, et pere toetuseta olnuks võimatu nii tõsiselt võrkpallile pühenduda. „Pille on ise tippsportlane, endine koondislane, teab, mida see kaasa toob. Tema on lapsed suuresti üles kasvatanud,” tõdeb Tali, kellel on kaks last: Jürgen (21) ja Marta (11).
Kuna Rakvere meeskond treenib nädala sees Tallinnas, ollakse palju ratastel. Marta käib Rakveres koolis, ujumisliidu tegevjuhina töötav Pille pendeldab Rakvere ja Tallinna vahet, Urmas ööbib nädala sees Tallinnas klubi eraldatud ühiselamutoas.
Võrkpallitreeneri hobid on tennis ja golf. Tennist on ta mänginud ka Pille õe Maret Ani vastu, kuid jäi geimivõiduta. See-eest tavapärase sparringupartneri, Tallinna Selveri lootsi Rainer Vassiljeviga on saldo plussis. Golfipisikuga nakatas Tartu Bigbanki juhendaja Oliver Lüütsepp.
