"Alles Valts Mihelsons küsis, et kuidas mu vorm on. Ma küsisin vastu, et milline vorm? Ma olen kõhna nagu jalgratas," iseloomustab üheksa aastat tagasi profikarjääri lõpetanud Avo Keel oma treenitusastet.

Legendide meeskonnas on 52-aastasel Keelel sidemängija positsioonile kaks noort konkurenti: TTÜ vanemteadur Veiko Lember ja Türgist antud mänguks kohale tellitud Kert Toobal.

"Mina oma positsioonile ausalt öeldes konkurentsi siiski ei näe. Ja kui Lember või Toobal pannaksegi näiteks teises geimis mängu, küllap ma lähen siis suurde kaotusseisu jäädes väljakule tuld kustutama," ei varja Keel kaasmängijate kogenematusest tekkida võivaid probleeme.

Teisel pool võrku tegutsevad homme sidemängijatena aga Avo pojad Martti ja Markkus. "See selleks, minu plaan on homme ikkagi temporündajad oma kõrge blokiga ära nullida," kinnitab Keel.

Küsimusele, kui tihti Avo ise mängimas käib, vastab vanameister järgnevalt: "Täpselt üks kord aastas, igakevadisel turniiril Hiiumaal, kus Schenker liiga treenerid mängivad klubide valgekraede ja hiidlaste moodustatud meeskonna vastu."

Keele jutust tuleb välja spordimeeste vana tõde: kõige olulisem osa treeningprotsessis on puhkus.

"Olgu publikule öeldud, et mingit sellist killa-kolla naljategemist, nagu näiteks NBA tähtede mängul, laupäeval tulemas ei ole. Mängime tulemuse peale," teatab Keel.