Superman Kreek, Kajalina tuhkatriinulugu ja Toobali pisarad

Pariisis lõppesid õnnelikult või õnnetult kolm võrkpallimuinasjuttu, kus peaosades Eesti sportlased.

1. muinasjutt: Ardo Kreegi imesärk

Kolm aastat järjest oli Ardo Kreegi klubi Pariisi Volley jõudnud tugevas Prantsusmaa meistriliigas finaali, kuid lahkunud pettunult. Lõppenud hooajal mängiti põhihooajal ebakindlalt, Kreegi elukaaslane Mari kahtles, kas on mõtet Pariisis tavapäraselt lilli kasvama pannagi, sest play-offlõppeb ilmselt ruttu ja kodumaale naastakse varakult.

Ometi leidis võistkond ühtäkki ühise hingamise. Poolfinaalis võideti viimase nelja aasta tšempion Tours, laupäevases finaalis ei antud põhiturniiri võitnud Sete’ile 3350 pealtvaataja rõõmuks geimigi. Palavas Pierre de Coubertini hallis läks lahti tõeline tramburai. Keset tähistamist kooris Kreek seljast võistlussärgi ja paljastas all olnud Supermani hõlsti. „Meeletu eufooria!” juubeldas Kreek ja selgitas särgi värki: „Mul oli sama alussärk, kui võitsime Meistrite liiga mängu. Omamoodi talisman. Ja näed, mõjus! Ei tea, kas see oli särk või mees.”