Saarema Võrkpalliklubi fännide koordinaator on mänedžer Hannes Sepa abikaasa Triin Sepp, kes sattus ameti peale pooljuhuslikult. „Klubi loomisel arutati, kes võiks fännidega tegelemise enda peale võtta. Ma pakkusin, et võin ju proovida. Ega ma alguses ette kujutanud, et see nii hästi käima läheb ja nii palju fänne ja huvilisi tekib. See on super, mis meil praegu toimub!“ alustab naine positiivsusest pakatavat lugu. „Olen seega algusest peale seda asja vedanud ning teised kutsuvad mind naljatades fänniklubi presidendiks,“ naerab Triin. „Haldan fännilehte, korraldan reise ning kogun kokku fännisärkide ja muu atribuutika tellimused ja annan klubi mänedžerile edasi.“

Tullakse saama emotsioone Kodumängudel leiab Saaremaal tee võrkpalli vaatama umbes 800–1000 inimest, euromängudel võis see arv olla veelgi suurem. „Seda, kui paljud päris igal mängul kohal käivad, ma ei oska öelda. Aga fännibussidega käivad meeskonnaga Eesti teistes linnades umbes 30–40 inimest. Sellest umbes pool on heas mõttes hullud, kes käivad igal fännireisil ja on alati saalis olemas,“ lausub Triin. „Suvel rääkisid inimesed mulle, et igav on, ja ootasid väga mänge ja üritusi, et saaks teisi fänne näha. Võrkpalliklubi on meie väikest kogukonda väga palju ühendanud,“ kiidab fännide koordinaator. Huvitaval kombel ei ole paljude fännide jaoks võrkpall kui pallimäng üldsegi fännamise põhimotivaator. „Meil on päris palju huvilisi, kes ei tundnud alguses või ei mõista senini võrkpalli peensusi, aga ikka tulevad kaasa elama. Platsil on meie oma Saaremaa mehed ja tullakse meeleolu pärast, mis saalis valitseb. Inimesed on öelnud, et kes ühe korra on tee saali leidnud, sellel on edaspidi väga raske puududa.“

Ühised huvid Mängijate antud tagasiside on olnud üksnes positiivne ning ka välismängijad on Triinu kinnitusel öelnud, et sellist kokkuhoidvat tunnet naljalt kuskilt mujalt ei leia. „Fännid tahavad pallureid enne ja pärast mängu tervitada ja näiteks kohalikus juuksuris soovivad väikesed poisid sama soengut, mida nad on palluritel näinud. Mida aeg edasi, seda rohkem publik tunneb, et neist ongi päriselt abi ja ollakse seitsmes mees väljakul. Ma usun, et nemad on ka meie üle uhked, nii nagu meie nende üle oleme,“ arvab ta.