23.10.2020, 06:30

Põgenev Ivan Dratšov, püss käes ja granaadid vööl: kas vangid lastakse maha?

Võrkpalliguru koges sõjavangina nii eestlaste headust kui kiusu

Dratšov andis end Eestis 1941. aastal vangi
Nendest aegadest ilmusid välja vanad kirjad ja fotod
Tulevane treener pidas Arnold Esinurme elupäästjaks
Ühe pererahva kiuslikkus ajas ta sulasena marru
Hilisem taasühinemine punaarmeega oli viga

Märt Roosna, Jaan Martinson

Üleval Ivan Dratšovi portree (1942) ja tema saadetud kiri, all Arnold, Magda ja Helmut Esinurm ning Ivan Dratšov.

FOTO: Kollaaž

Eesti võrkpalli treenerina gigantse jälje jätnud Ivan Dratšovi elutee ebamääraseim aeg sai selgust.

1941. aastal Lääne-Virumaal Koidukülas põllul tegutsenud eestlased, Arnold Esinurm ja ta teismeline poeg Helmut näevad, kuidas metsast sööstab välja võõras mees, vintpüss käes, granaadid vööl, näos meeleheide ja hirm.

See on oluline hetk, sest see mees on 1968. aastal Tallinna Kalevi võrkpallivõistkonna tuhandete eestlaste rõõmuks ja venelaste meelehärmiks üllatuslikult Nõukogude Liidu meistriks tüüriv Ivan Dratšov.

Kolm tema kaaslast on just tapetud ja Dratšov ei tea, mida edasi teha.

Omapäraselt kombel said sel põllul saatuse tahtel kohtunud inimestest suured sõbrad. Dratšov kirjutas hiljem Arnold Esinurmele suisa nii: "Te kirjutate, et on väga hea, et ma pole teid unustanud. Kallis isa, ma unustan pigem oma nime kui teid."

Kommenteeri Loe kommentaare