Kert, kuidas uudses olukorras elu kulgeb?

Hooaeg sai kiire lõpu, kuigi algselt oli plaan, et treenime edasi ja äkki saab mingi hetk jätkata. Aga üsna kiirelt selgus, et mingit mängimist enam ei tule. Praegu ongi selline seis, et hooaeg on läbi, aga kui tavaliselt on teada, millal uus hooaeg algab, siis hetkel ei ole ju kellelgi mitte mingit selgust, mis saama hakkab. Kõigil ongi eelkõige raske selle teadmatuse tõttu. Ma ei ole ka ülemäära palju mõelnud, kuidas trenni teha, pigem olen ootel ja kodune, teen iga päev pikki jalutamistiire ja olen aktiivses liikumises, jahukotte veel tõstma pole hakanud. Eile küll aknast vaatasin, kuidas mees kõrvalhoovis tegi kangitrenni ja hakkas endal ka mõte juba liikuma, et äkki varsti ka.. Aga üldiselt võtan seda olukorda nagu puhkust ja eks siis, kui olukord selginema hakkab, on ka aega sättima hakata.

Mis mõtted sul peas keerlesid, kui selgus, et hooaeg on läbi, kas oleksid tahtnud mingil viisil siiski medalite jagamist?

Kui siin algul oli juttu, et Final Four ehk kuskil mujal, näiteks Tartus pidada, siis mina arvasin kohe, et sel pole mõtet. Poolikud variandid pole ikka päris ja tundus, et see olukord muutub kiirelt väga tõsiseks. Liit otsustas üsna kiirelt, et lõpetame selle asja ära ja usun, et see oli õige otsus.

Millises seisus su keha pärast varakult lõppenud hooaega on, suuremaid hädasid pole?

Sügisel koondises tekkinud mured laabusid sügisel ära ja suuri hädasid pole olnud. Ma arvan, et olin sel hooajal päris tubli, isegi ühtegi trenni ei jätnud vahele. Kõik trennid sain püsti seistes tehtud! Võimas, eks, olen ise ka rahul (naerab). Tegelikult on see päris hea mõõdupuu, kui sa suudad sedasi kesta, olla tublim kui nooremad. (Toobal on 40-aastane-toim).

Saad pärast pikki aastaid taas rahulikku kodust elu nautida.

Jah, vähemalt pole ma kuskil Türgis või Poolas kinni ega oota kojusaamist, selles suhtes olen küll rahul (Toobal mängis enne lõppenud hooajal Bigbanki siirdumist kümme aastat võõrsil-toim). Eks kõik nokitsevad kuskil omaette ja mõtlevad elu üle järele. Välisliigades mängijate jaoks on olukord sama segane - küsimusi on hästi palju, vastuseid aga pole.

Maailmalõpu-mõtteid sul ilmselt peas ei keerle?

Inimesed ju koguaeg räägivad, kui kiire neil on. Nüüd enam ei ole kiire ja saab palju ootel olnud asju ära teha. Saab perega aega veeta ja saab lähedastega suhelda, ka endasse vaadata. Usun ka, et tööalaselt hoidis see kriis ära paljusid läbipõlemisi. Kindlasti oli paljudele seda aja maha võtmist vaja. Filme ja sarju on ju kõik kohad täis, vaadake ja nautige. Lugege raamatuid. Praegusel ajal on kodus kordi lihtsam istuda ja aega tappa kui aastaid tagasi, kus oli valikuid vähem. Tervete inimeste virisemine, et igav on, tundub mulle kohatu tähelepanu otsimisena. Ma ei saa küll öelda, et mul igav oleks hakanud, alati leiab mingi tegevuse. Tasub lihtsalt mõistlik olla ja reeglitest kinni pidada, võimalikult palju kodus püsida.

Loe intervjuud edasi Volley.ee-st!