NÄDAL VÕRKPALLIS: Naiste ühismängud soomlastega


NÄDAL VÕRKPALLIS: Naiste ühismängud soomlastega
Foto: Siim Lõvi

Möödunud nädalal, nädala lõpul, koondus tähelepanu naistele. Soomes tõmmati joon alla esmakordselt ajaloos toimunud naiste võrkpalli Soome-Eesti ühisliiga hooajale. Kolmepäevane finaalturniir pidi andma vastuseid küsimusele, millisel tasemel oleme Soomega võrreldes, et siis aimata, kas ja kuivõrd on meist ees mõned teised maad, kellega ennast võrrelda tasub.

Kümne naiskonna konkurentsis lõpetas Viljandi Metall viienda ja Viimsi Spa üheksanda kohaga.

Parimaks osutus ettearvatult Skandinaaviamaade tugevaim klubi Salo Viesti, eurokarikavõistlustelgi täiesti korralikke, esikaheksa tasemel tulemusi näidanud naiskond.

Väga vähe jäi Viljandi naiskonnal puudu pääsust ühisliiga lõppturniiri poolfinaali, selle nurjas 10:5 eduaseisust kaotatud viies geim LiigaEurale. Nii Viljandi klubi juhatuse liige ja mänedžer Margus Keerutaja kui peatreener Peeter Vahtra tunnistasid, et sellise seisu mahamängimine ei lase kogu esinemist kordaläinuks pidada. Koht poolfinaalis ja võit pronksimängus vastanuks Eesti meistri tasemele rohkem.

Metalli töötlemine

Miks kaotati? Ühel hetkel hakkas kõik allamäge minema, teatud asetuse juures läks kaduma peaaegu kümme punkti järjest. „Mõtlemise koht,“ ütleb Keerutaja, „sarnaseid olukordi on ka varem ette tulnud. Oleks pidanud teisiti reageerima. Ohu märke oli näha juba põhiturniiri lõpujärgus. Selgelt nõrgemale Pieksamäki naiskonnale kaotasime kodus 0:3.“

Seotud lood:

Vahtra tuletab meelde, et algul oli eesmärgiks pääs kuue hulka, aga süües isu kasvas ja nüüd domineerib kõigis kahjutunne. Kui värskest valust üle saadakse, kerkib taas nähtavale positiivne, mis ühisliigas osalemisega kaasnes.

Peatreeneril naiskonna liikmetele etteheiteid pole, vastupidi, ta tänab mängijaid. Metall toimis ja pidas vastu paremini kui loota juleti. Ühisliiga noorim naiskond ei tundnud aukartust klubide vastu, mille koosseisus oli kaks-kolm välismaalast. Kõik Soome meistriliiga klubinaiskonnad on tugevnenud võõrjõu toel, Eesti esindusnaiskond ajas läbi omakoolitatud kaadriga.

Parimast küljest näitasid Vahtra sõnul end nii kogenud mängijad kui noored. „Finaalturniiri viimases mängus tegi võidu heaks palju Kadri Siro. Ta on vaevalt 17-aastane, vasakukäeline, 184 pikk, tulevikuga sidemängija.“

Soomlased mängivad teistmoodi?

Kas soome ja eesti naiste võrkpall on eri nägu? Ei ole, arvab nii Eesti kui Soome klubisid ja koondnaiskonda aastaid treeninud Vahtra (52), aga toob mõne erinevuse siiski välja. Igas soome klubis on tugevad välismaalased, kogu mäng käib läbi nende. Oma ründajad jäävad tõsise tööta. Eestlannade mäng on mitmekesisem ja paindlikum, aga ründajatel võiks pikkust rohkem olla. Viljandi naiskond kompenseeris puudujäägi mängijate kõrguses efektiivse pallinguga, lüües ühisliigas kõige tugevamat servi. Finaalturniiri viimases mängus Kangasala naiskonnaga tõi metalne serv sisse 34 punkti!

Soomlased on juba huvitatud Eesti naiskonnaga kohtumisest koondise tasemel. Vahtra ei näe ühtki põhjust, miks peaks põhjanaabreid kartma: :Me pole neist praegu nõrgemad.“ Viimati kohtuti 2003. aastal, Soome koondist treenis siis Peeter Vahtra. Soome naiskond võitis kaks korda 3:0.

Nüüd panevad soomlased oma lõunanaabreid jälle tähele. „Tööpakkumisi on nii mul kui mängijatel,“ ütleb Vahtra.

Kuidas jätkame?

Ühisliiga avahooaega on kiitnud mõlemad osapooled. Meie omad korjasid kogemusi igas valdkonnas, soomlased hindavad eelkõige värskust ja vaheldust, mille laevaga saabujad kaasa tõid.

Mõlemad huvitatud pooled nägid, mis võiks järgmisel aastal teistmoodi olla. Tänavu muudeti finaalturniiri juhendit võistluse käigus, nii see ei tohiks jätkuda.

„Ehk korraldaks finaalturniiri hoopis nelja, mitte kuue naiskonna osavõtul,“ pakub Margus Keerutaja. Eestist leiaks vähemalt ühe (Pärnu VK) konkurentsivõimelise naiskonna veel. Samas ei jätnud soomlased enda teada, et Viimsi naiskonnalt ootasid nad tänavu rohkem.

Eesti Võrkpalli Liidu peasekretär Tarvi Pürn, kes finaalturniiri kohapeal (Orivesis) jälgis ja Soome esindajatega muljeid vahetas, peab tulevikus optimaalseks nelja Eesti naiskonna kaasavõistlemist. Muus osas võiks süsteem enam-vähem samaks jääda. „Aga eeltöö ja osavõtusoov peaks tulema klubi poolt, seda ei saa ülalt peale suruda.“

Ühisliiga avahooaja analüüs valmib lähikuudel, kokkuvõtteid ja ettepanekuid järgmise hooaja tarvis kuulatakse märtsis.