Nädal võrkpallis: Eesti on pikkade maa

 (4)
Nädal võrkpallis: Eesti on pikkade maa
Foto: Ilmar Saabas

Taas aasta võrkpalluriks valitud Oliver Venno on 21-aastane ja 210 cm pikk Eesti kodanik, kes esindab teist hooaega järjest Saksamaa meisterklubi VfB Friedrichshafen. Mida kujutab endast Saksamaa võrkpall?

Saksamaa on tugev, mullusel MM-il hõivasid sakslased kaheksanda koha. Aga tugevalgi ei õnnestu iga turniir, tänavustel Euroopa meistrivõistlustel jäi Saksamaa (15.) Eesti meeskonnast kolm kohta tahapoole. Viimane kinnitab peatreener Avo Keele sõnu: „Ka Eesti koondisse pääsemiseks peab kõva mees olema.“

Esindusmeeskonna koosseis on meeldivalt ühtlane, väärikat vahetust saab pakkuda Vennolegi. Eesti koondises on Vennol raskem plusspunkte koguda kui Saksa klubis, sest lõviosa ründesöötudest suunatakse talle ja vähemalt kahene blokk tema tõkestamiseks on garanteeritud. Hiljutisel olümpiavalikturniiril Slovakkias ei jõudnud Venno kahekümne punktini üheski kohtumises, kohe pärast seda aga tegi bundesliiga mängus 29 punkti.

Narvast pärit Anna Kajalina saab tuleval naistepäeval 21 aastat vanaks ja 205 sentimeetrit pikk. Nii kõrget kasvu tippsportivat naisterahvast pole Eestis varem olnud. Kajalina lööb palli Itaalia kõrgeimas võrkpalliliigas A1, olles kuunedat-seitsmendat kohta jagava Piacenza Rebecchi üks ründajaist. Üle-eelmises voorus tõi ta 20 punkti, viimati vaid kolm. Kui tugev on Itaalia naiste võrkpall? Aitab kahest näitest.

Itaalia naiskond võitis novembrikuus Jaapanis maailma karika, edestades kõiki seniseid tugevamaid. Itaalia klubid võidavad eurokarikavõistlustel auhindu rohkem kui keegi teine, ainult Venemaa suudab vahetevahel sammu pidada. Kuulus Itaalia klubi Pesaro Scavolini, kes on A1 liigas praegu viimasel kohal, võitis möödunud nädalal Euroopa Meistrite liiga (maailma tugevaim klubisari) avakohtumises Moskva Dünamot 3:0! Dünamo on Venemaa meistrivõistluste hõbe, naiskonna peatreenerina debüteerib Eesti meeste koondistki aidanud Boriss Kolčins.

Nii Venno kui Kajalina käekäik on huviga jälgitav. Mõlemad alles arenevad ja saavad minna vaid paremaks. Paistab, et ka Kajalina püss on lahti läinud koht klubi põhikuuikus näib kindlustuvat. Formaalselt mängib Kajalina Eesti võrkpalluritest kõige kõrgemal tasemel. Kas ta ka Eesti lipuvärves dressi selga tõmbab, on veel küsitav - tema Eestist lahkumine tekitas ülemineku järgus pisut pingeid. Aga need peaks olema ületatavad. Möödunud reedel koos istunud Eesti Võrkpalli Liidu juhatus valmistub Eesti koondnaiskonnale esinemisvõimaluste loomiseks eeloleval aastal. On aeg kutsuda kokku parimad nii Eestist kui kaugemalt. Euroopas on piisavalt rahvuskoondisi, keda meie naised võita suudaks. Valmistugem.

Ja veel naistest. Soome-Eesti ühisliiga mängud annavad selgelt märku, et Eesti tugevamad klubidki väärivad esinemisvõimalusi rahvusvahelisel tasemel. Viljandi Metalli naiskond on juba ühisliiga esimesel hooajal trüginud naiskondade kiiluvette, kes Soomet eurosarjades esindavad, kusjuures mitte edutult. Treenerid, kes meil kaugeltki alati ühte meelt pole, ütlevad: soomlastega kemplema asumine oli väga õige samm ja vajab kindlasti stimuleerivat jätku.

Kas Eesti on pikkade inimeste maa? Jah. Kas Eesti saaks kokku piisavalt pikakasvulised koondised? Jah. Kas Eestis on head treenerid? Jah. Kas me suudame seda tõestada? Jah, kui... Just, ainult siis, kui kui oma väed sõtta saadame.

Valeri Maksimov, volley.ee.