„Maailm ei saa peatuda. Kõik peavad käituma vastutustundlikult, aga arvan, et maailm ja elu peavad edasi minema,” ütles 3. märtsil Tallinna lennujaamas maandunud Milano Powervolley serblasest tähtmängija Nemanja Petrić. Kaks nädalat hiljem on maailmas sisuliselt kõik tähtsamad spordivõistlused katkestatud, lendamist minimaalselt ja riigid sulgevad piire. Vähemalt spordimaailm ongi seisma jäänud.

Kõige halvem stsenaarium sai Eestis tõeks. Pärast Milano Powervolley võrkpallimeeskonna külaskäiku tekkis Saaremaal koroonaviiruse puhang, mis levis mujalegi. Targantjärele tarku on palju, aga kiputakse unustama, kui kiiresti olukord päev-päevalt arenes. Enne 4. ja 5. märtsil peetud matše ei tõstatatud meedias küsimust, kas otse Itaalia koroonakoldest tulnud meeskonda Kuressaares võõrustada on tark mõte või mitte. Rohelise tule andis terviseamet, vallavalitsus ja korraldaja, Saaremaa võrkpalliklubi ei kõhelnud publikut mängule kutsumast. Nii see läks.

Leedulastel läks õnneks

Kas teised olid ettenägelikumad? Seda mitte, küll aga õnnelikumad. Viis päeva saarlastest varem pidasid Kaunase Žalgirise mehed kodusaalis korvpallilahingu Milanoga. Kusjuures erinevalt meie kurvast loost eelnes sellele Leedu terviseministri Aurelijus Veryga soovitus mäng edasi lükata või vähemalt mitte publikut saali lasta. 26. veebruaril kuulutati Leedus välja eriolukord. Kuid Euroliiga ähvardas leedulastele loobumiskaotuse määrata ja ju oli Leedu üldsus veel samuti ikkagi rõõmsas „hanerasvastaadiumis”, igatahes mäng toimus – 9405 pealtvaataja ees.

Läks õnneks, Leedus suuremat puhangut ei järgnenud. Milano Olimpia jõudis 3. märtsil võõrustada Madridi Reali ja 5. märtsil võita võõrsil Valenciat. Veel eelmisel nädalal lükkas Euroliiga tagasi Pireuse Olympiacose palve ja nõudis, et nad mängiksid 13. märtsil Milanos. Lõpuks tuli sellelgi liigal pausile minna. Samamoodi müttasid ohumärkidest hoolimata edasi jalgpalliliigad.

Muidugi, võrkpallijuhid pole põrmugi targemad olnud ega pidurit tõmmanud enne kui hilja. Milano Powervolley peaks pärast saarlaste võitmist Challenge Cupi poolfinaalis kohtuma Lissaboni Sportinguga. Veel eelmise nädala alguses andis Powervolley president Lucio Fusaro kodumaises meedias optimistliku intervjuu, kus arutas, kus Lissaboniga 19. märtsil mängida. „Meil oleks võimalik mängida Milanos suletud uste taga, aga võib-olla nad ei soovi siia tulla. Euroopa võrkpalliliit töötab agaralt, et leida kohtumiseks neutraalset pinda, üks variant on Maribor,” mõtiskles Fusaro ja kiitis Itaalia eesrindlikku tööd võitluses koroonaviirusega. „Tõde on selles, et me oleme lihtsalt teistest kontrollimisega ees. Arstid ja organisatsioonid on teinud fantastilist tööd.”

Õnneks läks vähemalt see karikas sloveenidest mööda ja Mariboris seda euromängu ei toimu.

Itaallasi ei testitud

Mis läks Eestis valesti? Usaldasime itaallasi liiga palju. Nende arst kinnitas Saaremaa tegevjuhile Hannes Sepale, et kõik mängijad on terved kui purikad. Hiljem selgus, et see tähendas üksnes sümptomite puudumist. Koroonaviiruse proovi ei võetud neilt enne Eestisse sõitmist ega kavatseta võtta nüüdki. Hoolimata sellest, et saarlased jäid haigeks ja pärast tagasilendu tekkis viiel Milano võistkonna liikmel palavik (üle 37,5 kraadi), mistõttu tuli eelmisel pühapäeval ära jätta mäng Padova Kioenega. Päev hiljem raporteeriti, et palavik on kadunud ja kõik Milano mängijad jälle terved. Kui saapamaale jõudis uudis Saaremaal lahvatanud koroonapuhangust, pandi Milano meeskond karantiini ja põhjendati, et Eestis puututi kokku kolme haige inimesega. Ehk justkui nakatumisoht tekkis neil alles Eestis. Proove aga ikka ei võeta.

„Pole sümptomeid, mille tõttu tuleks COVID-19 testi teha,” selgitas Powervolley pressiesindaja Paolo Tardio Eesti Päevalehele, et Itaalias ei kontrollita COVID-19, kui pole kõrget palavikku, köha, kurguvalu ega hingamisraskusi. Ent näiteks positiivse proovi andnud Sepal oli sümptomitest ainult kerge palavik. Seega itaallased lihtsalt ei pruugi teada, et nad on haiged. See ongi müsteeriumi võti.

Sepp ei soovinud itaallaste poole rusikat viibutada. „Ma ei taha kedagi süüdistada, kui pole kindlat alust. Minule öeldi, et nad on terved,” lausus Sepp. Pühapäeva hommikuse seisuga oli Saaremaal koroonaviirusse nakatunuid 37, paljud neljapäeval proovi andnud ootasid endiselt vastust. Kas veel mõni meeskonnaliige on viiruse saanud? „Ootame vastuseid, ehk homme saab. Mina saan kõnelda vaid enda eest, jätame teised asjad terviseametile,” vastas Sepp.

Kummastav pealiskaudsus

See-eest Padovas ajasid Eestist tulnud uudised ja Fusaro süüdimatu jutt kired lõkkele. „Kui ma olin enne vihane, siis pärast viimaseid uudiseid olen kolm korda vihasem,” põrutas klubi spordidirektor Stefano Santuz. „Esiteks ma loodan, et ühelgi Milano meeskonna liikmel ei ole viirust. See on kõige tähtsam. Kogu seda lugu, isegi viimaste täienduste valguses, on keeruline selgitada. Aga kahtlemata on Milano tiimi pealiskaudsus kummastav.”

Ta jätkas: „Pühapäeval oli kaks teed: kui olnuks võimalik meiega mängida, siis tulnuks mängida, aga kui ei olnud, poleks tohtinud kedagi saaligi tuua ja gruppe kokku lasta. Suhtlesin Fusaroga korduvalt ja ta kinnitas kogu aeg, et kõik on korras. Me läksime Milanosse ja alles vahetult enne mängu saime teada, et võimaliku viiruse levimise tõttu jääb see ära. Saime teada pärast seda, kui olime nende saalis harjutanud nii hommikul kui ka pärastlõunal. Powervolley presidendi sõnavõtt oli täiesti kohatu. (Fusaro ütles esialgu, et ükski palavikus mängija polnud tema meeskonnast, ja spekuleeris, et muist olid hoopis Padova mehed. See ei vastanud tõele – M. R.) Kui neil oli ka kõige väiksem kahtlus, tulnuks meid hoiatada, sest tervis on kõige tähtsam.”

***

Kui märtsi alguses jättis võrkpalli Meistrite liigas Poola klubi Węgieli Jastrzębski Itaaliasse Trentinosse julmalt lihtsalt kohale minemata ja Euroopa alaliit ei määranud neile loobumiskaotust, oli Trentino klubi pahane ja küsis kodulehel: kui Euroopas on selline olukord, siis miks ainult Itaalia klubid peavad tagajärgi kannatama? Nüüdseks on selge, et ei pea. Tagajärgi kannatavad kõik.