Milano juhendaja Roberto Piazza tunnistas, et täna oli hoopis tasavägisem ja ettearvamatum kohtumine. „Eks seal oli mitu põhjust. Esiteks võitsime me eile 3:0. Nemad ei kartnud täna absoluutselt kaotada. Samas teadsid nad, et on võimalik mängida ja jõuda kuldse geimini. Tegutseti täiesti pingevabalt,” lahkas Piazza matši.

Ta võttis mängu järel võõrustajate ees mütsi maha. „Saaremaal on hea võistkond ja hea treener. Ongi hea meeskond, kes võiks Euroopas paljusid tiime võita. Aga tuli mängida veerandfinaalis meiega. Minu tiim ei mänginud täna halvasti, aga mitte nii hästi kui eile. Meil oli vähe teistsugune formatsioon. Ühest küljest pidime seda proovima, teisalt oli see sunnitud, sest meie temporündaja sai eile viimase punkti ajal vigastada,” rääkis Piazza.

Kohtunikud eksisid täna tema arvates päris palju. „Vigu oli palju, aga neid tehti nii ühele kui ka teisele poolele. Näiteks avageimis lõime kaks korda palli auti blokipuutest – videolt on seda näha –, aga nemad ütlesid: ei! Vead on osa mängust, samamoodi eksivad palluridki pallivahetuse ajal. Muidugi on mõned vead, mida võiks mitte teha. Näiteks mõlemale poolele vilistati paar korda neli puudet, ehkki vastaste keskblokeerija puutus vahepeal palli.”

Saaremaa lootsil Ioannis Kalmazidisel kaotuse järel hoolealustele etteheiteid ei olnud. „Eile mängisime tugevalt ja võitluslikult kaks ja pool geimi. Täna alguses õnnestus isegi paremini, ainuke asi, mis polnud hea, oli viimane geim. Olen rahul, et suutsime sellisel tasemel mängida. Muidugi pole sa kaotades kunagi rõõmus, aga selles tuleb näha ka positiivseid asju,” arutles kreeklane, kes kiitis kogu tiimi.

Poolfinaalis kohtuvad prantslaste Rennes’i Volley35 ja türklaste Ankara Spor Toto ning Milano ja Lissaboni Sporting. Sporting paistab silma väga kõrges heas tipptasemel mängida suutvate vanameistritega. Diagonaalründaja rolli täidab seal kuubalane Angel Dennis Diaz, kellel on vanust juba 42 aastat. Veel märkimisväärsem on sidemängija Luis Miguel Barbosa Maia. Tema peab 23. aprillil juba 49. sünnipäeva. Kõnekas on ka fakt, et Maia lõi rannavolles kaasa ka 1996. aasta Atlanta olümpial koos tänaseks ammuilma mängimise lõpetanud Avo Keele ja Kaido Kreeniga.

„See pole kindlasti väga tavaline, ta on ilmselt Euroopa vanim mängija,” kommenteeris Kalmazidis. „Aga eks see näitab ka seda, et meil polnud loosiga õnne. Milano ilmselt võidab Challenge Cupi. Ka türklased on head, aga pakun, et nemad võidavad. Meil selles mõttes ei vedanud, oleks keegi teine vastas olnud – Lissabon või Budapest –, siis võib-olla oleks olukord teistsugune. Võime spekuleerida, aga sel pole enam tähtsust. Kuid jah, eurosarjas on alati õnnefaktor väga tähtis.”

Kokkuvõttes jäi Kalmazidis igati rahule, eesmärgiks seatud veerandfinaali jõudmine sai täidetud. 1/16-finaalis võideti veel Urmas Tali juhendamisel Iisraeli klubi Kfar Saba Hapoeli ja seejärel Kalmazidise käe all hispaanlaste Almeria Unicajat. „Tegime korraliku sammu edasi. Ei saa alati võita, aga nüüd oleme enesekindlamad. Tähtis on ka see, et Eesti klubid saavad siit häid edetabelipunkte,” toonitas Kalmazidis.