Kuldliiga Final Fouri köögipool ehk kuidas leida tasakaal kiuslike CEV-i ametnike ja kohalike võimaluste vahel


Eesti võrkpallikoondise trenn saku suurhallis
Eesti koondise mänedžer ja Final Four turniiri korralduse eest vastutav Robin Ristmäe suurhallis viimaseid ettevalmistusi tegemas..Foto: Margus Pahv

Euroopa Kuldliiga finaalturniiri korraldamise eest vastutav Eesti koondise mänedžer Robin Ristmäe peab neil päevil tagama, et hundid saaks söönuks ja lambad jääks terveks ehk laveerima paksu reegliteraamatu ning Saku suurhallis saada olevate võimaluste vahel.

Märtsikuise otsusega kätte võidetud Kuldliiga Final Four'i korraldusõigus on Eesti võrkpalliliidule ühelt poolt peavalu, kuid teisalt erakordne võimalus ning tõestamiskoht, toomaks tulevikus siinse publiku ette mõni veel kaalukam turniir.

Juba eelmise peatreeneri Avo Keele ajal koondise juures tegutsenud Ristmäel hoiab neil päevil kullipilku peal väike punt Euroopa võrkpalliliidu (CEV) ametnikke. Võrkpalliliidus võistluste direktori ametit pidav Ristmäe on ka ise tihti piiri taga järelvaataja rollis.

„Meie kohustus on viia üritus vastavalt CEV-i regulatsioonidele, mida on kokku 180 lehekülge, libedalt läbi. Kõik delegatsioonide liikmed peavad end tundma hästi, midagi ei tohi jääda tegemata ning kõik peavad tahtma veel suurema meelega Eestisse tagasi tulla,” räägib Ristmäe, kes teistest järelvaatajatest, nendest, kes tal sel nädalal endal kannul käivad, mõnevõrra eristuda püüab.

„Olen mööda maailma ringi käies - nii koondise mänedžeri kui ka viis aastat CEV-i ülevaatajana - näinud igasugu inimesi ja korraldusi ning tean, mida mina ei taha oma külalistele pakkuda. Minu huvi on hoida kõik õnnelikuna ning tulla vastu nii palju kui võimalik, mitte käituda rangelt reeglite järgi.”

Seotud lood:

Ristmäe ei ole pidanud rasket koormat ihuüksi vedama, vaid delegeerinud osa ülesandeid ka ustavatele abilistele, kelle ringi nimetab ta olevat umbes kümne inimese suurune.

„Väljakul toimuv, hotellid, meeskondade päevaprogramm - need olen ma üksinda ära organiseerinud. Halli ülesehituses on palju tellimustööd - inimesed tulevad kohale, panevad asja püsti, lähevad minema. Kui jääb veel pisiasju, siis teen need ise ära. Teatud kohustused on mul inimeste peale ära jaotatud ning kui mänguks läheb, on mul ka terve armee kohtunikke abiks, kellel igaühel on väike ülesanne. Loodan, et kui mäng pihta hakkab, jääb minule vaatleja roll. Kui midagi tuksi läheb, olen muidugi olemas,” lisab Ristmäe.

Võrkpallikoondise eilne avatud trenn, ajakirjanikud jälgimas servivat Oliver Vennot. Foto: Margus Pahv


Erimeelsused ajakirjanike ja auhinnatseremoonia osas

Keegi ei kahtle, et turniir täna ja homme laitmatult ära peetakse, kuid murekohtasid, millest televaatajal ja publikul aimugi pole, on korraldajatele siiski jagunud. Ristmäe: „Toon lihtsa näite: kui ülevaataja ja turundusinimesed kolmapäeval saalis käisid, tekkis neil küsimus, miks ajakirjanikud paigutatud väljaku äärde. Selgitasin, et see on neile vaatamiseks kõige parem koht ning nii on ka fotograafidel väljakule kõige parem ligipääs. Paberite järgi aga ei tohiks meedia olla väljaku ääres. Nemad planeerisid juba mingeid pukke, vaipu, asju... Nad ei mõtle, et see kõik on ju lisakulu. Lisaks oleks tulnud leida inimjõud - ütleme neli inimest -, kes seda teinud oleks.”

Eile, mil suurhallis toimus „sinilõvide” avatud trenn, tõstetigi juba ajakirjanike laudu põrandalt ajutisele otsatribüünile. „Minu arust on see absurd. Ajakirjanikud peaksid ikkagi olema väljaku ääres,” on Ristmäe endiselt veendunud.

Täpset eelarvet, mis paisuvat planeeritust mõnevõrra suuremaks, Ristmäe välja öelda ei taha, kuid poetab nii palju, et riigi toetusest üksinda kindlasti ei piisa.

Erimeelsusi CEV-iga on ette tulnud veelgi, näiteks auhinnatseremoonia planeerimise osas. Ristmäe: „Tahtsin autasustamist korraldada suurelt ja uhkelt, nagu CEV-i reeglites kirjas. Saatsin info ametnikele laiali ning sain vastuseks: „Teeme natuke lihtsamalt.””

Kommunikatsiooniprobleem tekkis sellest, et alles teist aastat Kuldliiga nime all toimuva turniiri reeglistikku pole veel jõutud eraldi valmis trükkida.

Riigi toetusest ei piisa

Aprillis eraldas kultuuriministeerium spordiürituste korraldamise toetusfondist Eesti võrkpalliliidule Final Four’iks 40 000 eurot. Täpset eelarvet, mis paisuvat planeeritust mõnevõrra suuremaks, Ristmäe välja öelda ei taha, kuid poetab nii palju, et riigi toetusest üksinda kindlasti ei piisa.

Loe veel

Ettevalmistused Kuldliiga finaalturniiriks algasid võrkpalliliidus pihta juba eelmise aasta lõpus, mil Ristmäe koos kolleegidega esimest korda suurhallile korraldaja pilguga ringi peale tegi.

Saaremaa fännide lipp on juba tribüünil kohal, halli loodetakse meelitada vähemalt 3500 pealtvaatajat. Foto: Margus Pahv


„Esimese visiidi tegime suurhalli tegime detsembris, kui saime aimu, et meil on võimalus seda korraldada. Kõigepealt tuli broneeringud paika saada, sest me võistleme ka teiste spordialade ja meelelahutusüritustega. CEV-i regulatsioonidele vastavad vaid Tondiraba ja suurhall. Üks korralik 3500-kohaline pallimänguhall on Eestis selgelt puudu,” lisab Ristmäe, kes loodab, et vähemalt nii suur arv publikut ka täna õhtuks tribüünile tuleb.

Eilse hommikuse seisuga oli eelmüügist endale pääsme soetanud veidi üle 2000 inimese. Täna maksab ühe päeva täispilet 16.90.

Esimene poolfinaal Hollandi ja Valgevene vahel algab kell 16, Eesti ja Türgi kohtumine stardib kell 19. Kuldliiga finaalturniiril toimuvaga soovitame end kursis hoida Delfi otseblogi vahendusel!

Zalgiris