Kui suur sündmus oli Kreegi ja Kajalina triumf Prantsusmaal?

 (6)
Kui suur sündmus oli Kreegi ja Kajalina triumf Prantsusmaal?
Prantsusmaa spordilehe värske number. Ardo Kreek teeb asja selgeks puust ja punaselt, tõstes ühe näpu: me tulime esimeseks.Priit Simson

Kui suurt tähelepanu pöörati Prantsusmaal kohaliku võrkpalliliiga finaalmängudele?

Finaalide päev oli Pierre de Coubertini hallis äge, värvilistes riietuses fännid andsid tooni, möll käis. Meeste finaali publikuarvuks märgiti 3350, tegelikult tundus, et rahvast oli rohkemgi, nii 4000 kanti. Pärnu spordihalli tänast Eesti meistrivõistluste põnevat seitsmendat mängu nii palju vaatama tulla ei saagi, hall läheks lõhki. Hea kui 1500-2000 tuleb. Meediarahvast oli Pariisis päris palju, televisioonid, raadid, ajalehed, portaalid. Kokku ikka mitukümmend inimest, välisriikidest oli ainukesena esindatud Eesti.

Kui palju leheruumi pühendab võrkpallile Prantsusmaa spordipiibel L’Equipe? No ütleme nii, et rohkem kui jäähoki MMile, kus nende koondis alustas 3:2 võiduga Saksamaa üle ja rohkem ka kui kohalikule korvpalliliigale, kus mängud pole veel sellise kaaluga. Põhiosa värskest 44leheküljelisest numbrist kuulus teadagi jalgpallile – 21 lehekülge. Järgnes ragbi kuuega. Kahel küljel kirjutati tennisest, jalgrattaspordist ja mootorrataste ringrajasõidust. Võrkpallile pühendati poolteist lehekülge, kohalik korvpall sai külje, hoki veidi üle poole.

Võrkpalliplokis oli ühel küljel meeste finaal, poolel küljel naiste kullamäng. Omavahel rääkides võin võrdluseks öelda, et Eesti Päevaleht pühendab näiteks esmaspäevases lehes eestlaste seiklustele Pariisis ühe lehekülje. Paraku ei ole Eestis 44leheküljelist spordilehte, siis saaks kirjutada märksa pikemalt. Materjali oleks küll ja veel.

Ääremärkuseks L’Equipe’i valitud pildi juurde ehk veidi saamisloost. Pariisi Volley tähistas täiel rinnal võitu, kui fotograaf soovis teha võidukat grupipilti. Kõik mehed olid juba poseerimiseks valmis, puudu vaid Ardo Kreek, kes võttis vastu õnnitlusi saalis mängule kaasa elanud pereliikmetelt ja sõpradelt. Kreek kutsuti kohale ja mõistagi ei jätnud ta võimalust veidi pulli teha – hüppas grupi ja fotograafi vahele, pani käed puusa, varjates kõik kaaslased. Pildistage nüüd! Nali tehtud, taandus ta kärmelt teistega samale joonele, sai meeskonna osaks ja L’Equipe’i piltnik asus klõpsima. Eile oli tore vaadata Kreegi mängimist, aga ka hilisemat tähistamist. Sportlased on tänapäevased gladiaatorid, kellelt ootame meelelahutust. Olgu selleks surmav temporünnak, tembutamine Supermani särgiga või õnnestunud rünnaku järel sidemängija õhkutõstmine. Kreek on tõeline esineja.