KOMMENTAAR: Tahad tulla meistriks, ära võida põhiturniiri!?

 (1)
Võrkpall. Sete - Paris
Ardo Kreek ja Pariisi Volley olid põhiturniiril alles kuuendad, kuid võitsid lõpuks meistritiitli.Foto: Priit Simson

Maikuu on tänavu kuum. Maa tšempionaat lõppes võitlusliku ja tasavägise Tallinn – Pärnu duelliga, mis tõi esile mitme noore mehe ja naise arengupotentsiaali. Treeneritest sai Rainer Vassiljev jagu kogenud Avo Keelest. Koondnaiskonna pealikuks sai samuti noor mees – Võrust Tallinna ümber asunud Marko Mett. Meeldivalt jahmatavaid sõnumeid saabus aga Pariisist, kus meie saagiks langes kaks kuld- ja üks hõbemedal. Kõige selle peale kasvas kohe huvi maikuu teist poolt ilmestavate EM-valikturniiride vastu.

Ardo Kreek on Prantsusmaa meister, Prantsusmaa on Euroopa meister – kõlab hästi kokku. Teame juba ammu, et tegemist pole abijõuga, kellele püksitagumiku kulutamise eest medal kaela riputatakse, vaid igas mõttes keskset rolli täitva hiiglasega. Prantslaste huvi eestlaste vastu kasvab, seda kinnitab värske leping Timo Tammemaa ja Toulouse´i võrkpalliklubi (tänavu 4. !) vahel. Eesti meistrivõistlused näitasid taas, et 24-aastasel Tammemaal pole kodus enam midagi põnevat teha, aeg on loovutada keskne koht noorematele üritajatele. Hooaeg näitas skeptikute kiuste, et mitmed nooremad taluvad vastutust vapralt igas ründelõigus ja saabunud on aeg nad pikemaks ajaks rindele saata.

Seotud lood:

Tahad meistriks tulla, pead kaotama põhiturniiri... Pariisi meeskond tõusis meistriks põhiturniiri kuuendalt kohalt. Veel hämmastavama tõusu sooritas St Raphaeli naiskond, ronides kuldsele pjedestaaliastmele põhitabeli seitsmendalt realt. Jälle aitas üllatavale sööstule tugevasti kaasa Narvast pärit 25-aastane Anna Kajalina (203 cm). Kert Toobali ja Martti Juhkami meeskond Rennes´st võitis suure ülekaaluga põhiturniiri ja kaotas kõige napimalt üleminekumängu kõrgliigasse.

Miks Kajalinat varem Eesti koondisse ei kutsutud? Natuke valus teema – raha teema mõistagi. Noortekoondises ta ju oli, siinkirjutaja silme all aitas Anna Moskvas võita treeningumängus Venemaa koondist. Aga nüüd on sõjakirves maetud (aitäh Andrei Ojametsale) ja Kajalina treenib koos Eesti koondisega. Järgmisel nädalal näeme, kuidas ta mängib. Tõotab tulla huvitav, lausa tavatu vaatepilt. Anna Kajalina on Eesti läbi aegade pikim võrkpallur.

Meil on põhjust rõõmu tunda ka Keith Puparti ja Gheorghe Cretu käekäigu üle Poola tippsarjas. Neil, seega Lubini meeskonnal läks hästi: Pupart, üks peategelasi, raius ja Cretu tüüris meeskonna veel kõrgemale (5.) kui eelmisel hooajal. Robert Täht näitas ennast noorele mehele omaselt – ühest äärmusest teise. Palju ta mängida ei saanud, aga olnuks ka ime, kui Poola viiendas klubis mõlemad eestlased korraga lavale pääsenuks. Küll tuleb ka tema tund. Juba maailmaklassist meeste kõrval treenimine ja võistlemine on saavutus.

Hea, et rumeenlane saab Eesti koondise eesotsa Euroliigas tippu pürgimist jätkata. Kulukas, aga kasulik eurosari nõuab hulga elavjõudu, tagalast tuleb mängijaid juurde tuua. Päris hulk mehi ei saa vigastuse tõttu suurte koormustega treenimist ja võistlemist jätkata. Mõni mängija ei tahagi suvel rassida, sest ei näe endal kohta koondises, sest kuni mängivad Kreek, tervist parandav Martti Juhkami, Pupart, vanem Toobal, Oliver Venno, Täht, Tammemaa, Teppan..., pole uutel meestel kerge. Kõige kindlamalt on endale koha trikoloori all taganud meeskonna vanim, 37-aastane Kert Toobal, teiseks sidemängijaks näib kujunevat temast kümme aastat noorem vend Andres.

Meil on tugev, korralikul rahvusvahelisel tasemel esindusmeeskond, millesse sisenemiseks tasub pingutada, sest sealtkaudu saab tööd mõnes suurriigi klubis. Ka koondnaiskond võiks ükskord eesmärgistada pääsu Euroopa teise kümnesse. Baltikum ja Skandinaaviamaad on alistatavad, Itaalias ja Prantsusmaal progresseerunud Kajalina lisandumine loodetavasti motiveerib kõrgemate tulemuste poole pürgimist.