Võrkpalliliidu peasekretäri Tarvi Pürni sõnul polnud Keele käitumine kindlasti tervitatav, kuid antud olukorras mõistetav, hoolimata sellest, et kohtunike tööle midagi ette heita ei saa.

"Tegemist on finaalseeriaga, kus pinged on oluliselt suuremad kui reamängul. Fakt on, et oli palju olukordi, kus võis tekkida küsimus, kas pall oli sees või väljas. Ja seetõttu on isiklikult arusaadav, et treener võib üle keeda. Antud tingimustes ei olnud käitumine harukordne," leidis Pürn.

Keel ja Selver jäid Tartus toimunud mängus geimidega 1:3 alla ning on nüüd nelja võiduni peetavas finaalseerias 1:2 kaotusseisus.

"Alati on loomulikult mõistlik üle mõelda, kas kritiseerida kohtunikke kohe pärast võistlust või enne mäng üle vaadata. Meie soovitus on kontrollida. Kuid mingit sanktsiooni kindlasti ei tule," kinnitas Pürn.

Mujal maailmas suhtutakse kohtunike kritiseerimisse karmilt. NBA-s saad koheselt rahatrahvi, kõrgel tasemel jalgpallis tihti mitmemängulise keelu.

Ka Eesti pole harvad juhtumid, kui mõni vilemehe tööle vastuolulise hinnangu andnud mängumees omad vitsad saab.

2013. aasta 6. aprillil nimetas Nõmme Kalju peatreener Igor Prins kohtunik Kristo Tohverit pärast matši FC Floraga „saamatuks” ja sai jalgpalliliidult kolmemängulise juhendamiskeelu, klubile määrati 500-eurone trahv. Karistuse puhul võeti arvesse ka Prinsi ja Tohveri vahel aset leidnud kehalist kontakti ehk seda, et treener müksas kohtunikku. Samuti arvestati otsuse tegemisel Kalju esindajate avaldusi ajakirjanduses, mille abil üritati mõjutada kohtunike tegevust ja määramist.

Sama aasta 28. aprillil esinesid Tohveri suhtes kriitiliste kommentaaridega Sillamäe Kalevi peatreener Sergei Ratnikov ja poolkaitsja Martin Vunk. Kalevi klubile määrati samuti 500-eurone rahatrahv.

2006. aastal said BC Kalev/Cramo treenerid Aivar Kuusmaa ja Allan Dorbek korvpalliliidult kohtunike kritiseerimise eest 1000-eurose "tingimisi trahvi", mis tulnuks tasuda, kui sarnane asi uuesti juhtunuks.