Kert Toobal: Eesti koondis ei jääks täna üheski Euroopa tugevamas võrkpalliliigas jänni
Eesti rahvusmeeskonna tase on viimastel aastatel kerkinud sedavõrd kõrgele, et hätta ei jääks me enam üheski võrkpalliliigas, usub koondise kapten Kert Toobal.
Euroopa kuueks tugevamaks liigaks peetakse Itaalia, Poola, Venemaa, Türgi, Prantsusmaa ja Saksamaa meistrivõistlusi. Kuna Eesti koondislased on mänginud hiljuti kõigis nimetatud liigades ning tänavu osales tugevaimas eurosarjas ehk Meistrite liigas suisa viis Maarjamaa võrkpallurit, pole kahtlustki, et kui meie rahvusmeeskonna põhjal koostataks klubi, jaguks löögijõudu küllaga.
"Prantsusmaal mängiks Eesti koondis kindlasti medalite eest," ütles Toobal eelmise nädala raadiosaates "Kuldne geim". "Samuti võiks meie meeskond mängida Poola kõrgliigas koha eest play-off'is ehk kuue parema seas. Ent Poola liiga on ühtlaselt kõva. Näiteks Gdansk, kes pääses Meistrite liigas veerandfinaali ja oli hammustamas Kaasani Zeniiti, jäi Poolas alles üheksandaks. Me võime siin bravuuritseda, et küll Eesti koondis tuleks ja teeks, aga see ei tähenda midagi. Küll aga, jah, on Eesti meeskonna tase täna selline, et me ei jääks üheski liigas jänni."
Eesti võrkpallurite individuaalse meisterlikkuse kasv tähendab seda, et koondisekutse teenimine ja sini-must-valges väljakule pääsemine on täna juba omaette kvaliteedimärk. Näiteks Timo Tammemaa, kes on tegemas suurepärast hooaega Meistrite liiga põhiturniiril osalenud Belgia esiklubis Maaseiki Greenyardis, pole tänaseks endale kohta Eesti koondise algrivistuses veel taganud. Temporündaja positsioonil on hetkel Tammemaa kõrval lihtsalt veel kaks maailmatasemel mängijat - Ardo Kreek (Pariisi Volley) ja Andri Aganits (Maaseiki Greenyard) - ning kõik korraga väljakule ei mahu. See aga tähendab, et koha eest algkoosseisus käib koondises kohati tugevamgi konkurents kui mõnes tippklubis, kus temporündaja kohale on palgatud näiteks kaks maailmatasemel mängijat.
"Kindlasti on Eesti koondis meeskonnana natuke teistsugune kui koduklubi. Ühtpidi on meil tekkinud ühtne hingamine, teisalt on mängijad individuaalselt edasi arenenud. Koondises on alati ka sulandumine lihtsam. Minul kui sidemängijal on näiteks kevadel koondisega liitudes täpselt samasugune tunne nagu sügisel viimast tõstet tehes. See on hea tunne," ütles juunis 40. sünnipäeva tähistav Toobal.
