Samas muudab Maailmaliiga reform pildi segaseks. Kellega Sinilõvid aastal 2018 jõudu proovida saavad? „Ega meie ei tea midagi rohkem kui see, mida meediast oleme lugenud. Ja see polegi meie rida,“ jäi libero Rait Rikberg vastuse võlgu.

Ka võrkpalliliidu tegevjuht Helen Veermäe on edasise suhtes infosulus: „Survestame igalt poolt, et infot saada. Hetkel on veel vaikus.“

Teada on 16 riiki, kes valiti järgmiseks hooajaks esimesse tugevusgruppi. Teise grupi põhiturniiri parim Sloveenia valikusse ei mahtunud, küll aga Austraalia, Jaapan, Hiina ja Lõuna-Korea. Final Four on alles pidamata, aga tundub, et liigade järgmise aasta koosseisude osas pole sel ka suuremat tähtsust.

Teise liigasse peaksid seega alles jääma väga tugev Sloveenia, Holland, Slovakkia, Tšehhi, tänavu kahvatult esinenud Soome (kolm võitu, kuus kaotust), Portugal ja Türgi. Teoreetiliselt peaks viimaseks jäänud Aafrika meister Egiptus kukkuma kolmandasse liigasse, aga kuna esimene liiga laienes ja mitmed Aasia riigid edutati sinna, säilib ilmselt ka nende koht teises liigas.

Juhul kui Maailmaliigas osalevate riikide arv jääb 36 peale, siis ilmselt osaleb nii teises kui kolmandas liigas kümme võistkonda. Seega lisaks Eestile võib üles tõusta ka finaalis meile alla jäänud Hispaania. Aga esialgu on see kõik vaid spekulatsioon.