„Rabe on see meie mäng," tõdes nurgaründaja Keith Pupart. „Nagu Ameerika mäed. Kipume alustama hästi, avageimis on duhh üleval, aga teises oleks meid, kurat, nagu uinutipüssist maha võetud. Oleme uimased. Kas jääme liigselt ootama ja lootma? Mäng kuidagi kaob. Äkki alateadvuses mõtlesimegi, et neil pole põhidiagonaali. See noor, kes tuli, oli ju lühem kui meie liberod.”

Mõistagi ei saanud Pupart üle ega ümber kodupubliku kiitmisest – kokku oli inimesi Kuressaare spordihallis ligemale 800 ja esimesed fännid võtsid pinkidel istet juba rohkem kui tund aega enne mängu algust. „Sellist publikut nagu Saaremaal pole kuskil mujal Eestis. Ega ka mujal, kus ma mänginud olen. Okei, Poolas oli ka rahvas saalis. Belgias aga oli ainult vanadekodu. Olenes mängust, kas viitsiti tulla. Siin on atmosfäär alati väga hea,” rääkis Pupart.

Kordusmängu poole vaatas ta ikkagi optimistlikult: „Oli ju varem teada, et edasipääseja otsustatakse teise mänguga. Jah, seal tuleb neile see must mees juurde (viisaprobleemide tõttu Eestisse mitte pääsenud Keenia diagonaalründaja Michael Chemos – M. R.), aga me kõik oleme piisavalt motiveeritud ja professionaalsed. Kui seal suudame kõik geimid täiega mängida, siis võidame.”

Saaremaa vajab edasipääsuks kordusmängus kahte geimi.