Kuressaarest pärit 192-sentimeetrine Prei deüteeris Balti liigas Daugavpilsi vastu ja aitas saarlasi ka kahes karikasarja mängus Rakverega. Nullimeheks ta kõrgemal tasemel ei jäänud, Prei tõi vastavalt 4, 2 ja 4 punkti.

Eurosarja kodumängus Prantsusmaa tippklubi Poitiers’iga tema abi vaja ei läinud, sest Mihkel Tanila sai põlve sellisesse seisukorda, et suutis läbi valu ikkagi mängida. Kuna Siim Ennemuist on endiselt audis, siis võttis Tali Prei ka võõrsil toimuvale kordusmängule kaasa. Milline seiklus mehe jaoks, kes alustas võrkpalli alles keskkoolis sõpradega niisama oma lõbuks kõksides ja seejärel pallis rahva- ja esiliigas! Platsile ta täna ilmselt siiski ei saa, kui just Tanila ja Harri Palmariga midagi ei juhtu.

Taavi, kui kaua sa võrkpalli mänginud oled?
Olen mänginud umbes kümme aastat, alustasin alles keskkoolis. Siis ka mingit päris trenni ei olnud, lihtsalt mängisime sõpradega koos peale kooli. Edasi hakkasime Saaremaal kohalikel võistlustel käima kooli võistkonnaga. Siis mängisin rahvaliigat, esmalt Saaremaal ja kui Tallinna kolisin, siis seal. Siis sattusin esiliigasse.

Kaua seal mänginud oled?
Kokku kolm hooaega, praegu läheb neljas. Alustasin Tallinna Ülikooli eest. Aasta mängisin, siis jäi aasta vahele, siis mängisin kaks aastat ja nüüd olen jälle siin Saaremaal.

Kuidas sa seda kogemust ise kirjeldaksid? Kujutan ette, et kui mina oleksin sinu asemel, oleks mul päris naljakas tunne.
Jah, eks huvitav on. Tase on muidugi parem ja kõik on professionaalsem. Aga muidu täitsa lahe! Ise poleks osanud oodata, et nii pikaks ajaks, arvasin, et ainult korraks, teised saavad terveks, aga tundub, et Siim Ennemuistil läheb natuke aega veel. Olen igal juhul väga rahul.

Mis esimene mõte oli, kui sulle helistati?
Urmas Tali helistas esmalt Asko Esnale, tema mulle. Sügisel käisin ka korra Saaremaa esindusmeeskonna trennis, kutsuti. Siis läks natuke aega mööda ja kutsuti juba Lätti kaasa. See oli esimene kord, kui meistriliigat mängida ka sain. Eks see natuke üllatav oli, aga selleks ajaks olin selle võimalusega juba arvestanud ka, et see võib juhtuda.

Kui palju esiliiga ja meistriliiga klubide treeningud erinevad?
Esiliigas on harjutusi ikka vähem. Seal oleneb, mõnikord teeme ikka harjutusi ka, mõnikord on lihtsalt mängimine. Koormus on seal ikka väiksem, nädalas kaks pallitrenni ja korra jõusaal. Üle nädala on nädalavahetuseti võistlused, siin on aga praegu ikka päris tihe graafik.

Kas esimest korda meistriliigas platsile saades võttis käe värisema?
Veidi ikka. Nüüdseks on see juba üle läinud, kolm mängu on juba mängitud, korra Daugavpilsi vastu ja kaks korda Rakverega. Vaikselt harjub ära.

Kas sinu jaoks on see huvitav seiklus või oleksidki võimalusel valmis edaspidi kõrgemal tasemel kaasa lööma?
Põhimõtteliselt oleksin küll valmis kaasa lööma meistriliigas ka terve hooaja. Aga see hooaeg oleksin ikka esiliigas ka, läheksin neile appi uuesti. Praegu on raske seis, nende põhidiagonaal on vigastatud ja üks tempo välismaal tööl, nii on mängijaid väheks jäänud.

Kas sa ise käid tööl või õpid?
Hetkel õpin Kuressaare ametikoolis tarkvaraarendust. See on tsükliõppega, seega sealt võistlusreisideks ära saamine ei olnud väga keeruline.