Gennadi Paršin – kes ta on ja kus ta on


Võrkpalli juunioride koondise trenn
Foto: Tanel Meos

1987, august. Perestroika-faasis NSV Liit elab pingeid sünnitavalt üle impeeriumi krahhist päästmiseks ette võetavaid muudatusi. Eestlased on end vabaks laulmas, kuid Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni jääb veel neli aastat. NSV Liidu meeste võrkpallikoondis treenib Kalevi spordihallis ja pesitseb Olümpia hotellis, valmistudes maailma tippmeeskondi koondavaks V. Savvini mälestusturniiriks ja Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks. Meeskonda juhendab Riia Radiotehnikise peatreener Gennadi Paršin. Tänavu võtab Paršin vastu õnnitlusi, ta saab 75-aastaseks.

Ükskord treeninguvälisel ajal otsis Paršin omale tennisepartnerit. Trehvasime spordihalli fuajees, pakkusin ennast. Ilm oli palavavõitu, tibutas kerget vihma. Otsisime autost reketid-pallid, ühtäkki ajas Paršin pea kuklasse. Siis võttis kotist soni ja surus pähe. Minu uudishimuliku pilgu peale ütles ta: "Kui vihma sajab, siis ma paljapäi ei mängi – taevast sajab igasugu keemiat, võib juustest ilma jääda..." Mängisime paar setti, ta lõi mind mütsiga, ikka korralikult.

Paršin käis Tallinnas meelsasti, nagu ka koondisse kandideerijad. Üks neist oli Jaanus Lillepuu, Võru spordikooli treeneri Aksel Saali (sai just 70) käe alt suurmeistriks tõusnud universaalne ründaja ja vajadusel ka sidemängija. Paršin ütles mulle kord, miks tal Lillepuud vaja on: "Liljepu vsjo sjest - kulturnõi voleibolist," millega oli öeldud, et eestlane on tehniliselt hea, lööb igasugust passi ja valdab suurepäraselt ülaltsöötu.

Seotud lood:

Paršin võttis Lillepuu koondisse ja Võru mehest sai Euroopa meister. Oli sügis 1987. Seejärel kutsus ta Lillepuu Riia Radiotehnikisse, paar aastat hiljem kerkis Lillepuu Itaalia tippliiga A1 mängijaks – esimese eestlasena.

Siiski polnud Lillepuu esimene eestlane, kes Paršini käe all CCCP-i särki kandis. 1981. aastal tundsid meie ajakirjanikud korduvalt huvi, kas ta võtab Aare Salumaa juunioride koondisse või ei võta. Ka Salumaa pärines Võrust ja õppis võrkpalli Aksel Saalilt. Paršin ütles mulle: "Mida te pabistate, ma võtan ta igal juhul." Võttiski. Salumaast sai juunioride maailmameister. Üheksakümnendatel siirdus Salumaa (52) Soome ja jäigi sinna. Mida teeb Paršin?

Aastakümneid tagasi Kasahstanist Riia Radiotehnikise etteotsa kutsutud Paršin läks ärevate aegade saabudes tagasi Kasahstani ja treenib praegugi üht Almatõ (varem Alma-Ata) klubi ja ka riigi koondist. Kasahhi võrkpallurid mängivad Aasia mängudel, meistri- ja karikavõistlustel, MM-i valikturniiridel ja muudel võistlustel (näiteks riigi presidendi Nursultan Nazarbajevi karikaturniiril), aga mitte Venemaa superliigas, kuhu neid korduvalt on kutsutud.

Tundub, et Paršin seda väga ei tahagi – ülipikad sõidud, osavõtt neelab päratult raha ja edu pole loota. Aga ka Aasias läheb võitude kogumine järjest raskemaks, sest hästi mängivad nüüd peale jaapanlaste, hiinlaste, iraanlaste ja indialaste ka Filipiinide, Kuveidi, Araabia Ühendemiraatide, Bahreini jmt siiani võrkpallikauge maa võrkpallurid.