Euroopa võrkpalliliit muutis Meistrite liiga süsteemi. Nüüdsest saavad 12 klubi otse alagrupiturniirile, ülejäänud kaheksa kohta mängitakse välja eelringides, kus saavad osaleda iga maa meistrid ja edetabeli alusel põhiturniirile koha või kaks saanud riikide teised või kolmandad tiimid. „Sõltuvalt osalejate arvust toimub kaks või kolm eelringi,” selgitas Euroopa võrkpalliliidu (CEV) asepresident Hanno Pevkur.

Osalustasu 25 000 eurot

Eesti valitsev meister Pärnu tervitab uuendust, kuid tippsarja minek nõuab endiselt rahahulka, mida suvepealinnas ei leidu. „Klubi eelarve (u 290 000 eurot – M. R.) tuleks korrutada kahe või kolmega,” tõdes klubi tegevjuht Reio Tilk.

Selleks, et Eesti klubid järgmisel aastal eurosarjas osaleks, peaks eelarvet kasvatama.

Tiimi juhendaja Avo Keel tahaks rahastamissüsteemi kohta rohkem infot. Esialgu on teada, et alagrupiturniiri osalustasu on 25 000 eurot, eelringi eest tuleb maksta 2000. Kui eelringis osalemise mõtet võiksid Eesti klubid hellitada, siis risk alagrupiturniirile jõuda peletab nad tugevamast sarjast eemale. Siis lisanduksid osavõtumaksule suured mängudega seotud kulud: reisimised, kohtunike ja delegaatide kulud jne. „Mis selle 25 000 eest saab? Kas see on osalusmaks või kaetakse kohtunike reisid ja majutus?” mõtiskles Keel, kelle arvates peaks CEV liiga finantseerimisele rohkem kaasa aitama, mitte üksnes klubidelt raha koguma.

Pevkuri sõnul läheb klubidelt kogutav pool miljonit eurot peamiselt auhinnarahaks. „Iga põhiturniiri võidu eest saab midagi tagasi. Üldvõitja jääb plussi,” kinnitas ta.

Eesti võrkpalliklubi on korra Meistrite liigas mänginud. Hooajal 2003–2004 pidi Pärnu ESS hiljem esikolmikusse jõudnud Odintsovo Iskra ja Tours VB vastu leppima kuivade kaotustega, Friedrichshafeni vastu saadi kahe mängu peale üks geimivõit.

Tegelikulikult pole kindel, et Eesti klubid järgmisel aastal eurosarjas osalevad. „Me pole veel otsustanud. Selleks peaksime eelarvet kasvatama,” nentis Tilk. Ka Rakvere loots Urmas Tali nentis, et nemadki pole veel otsust langetanud.