DELFI TAANIS | 17 000 euro suuruse panusega mäng. Võitja maksab raha, kaotaja pääseb nõiaringist välja

 (1)
Dilemma: kas mängida eurosarja või palgata Eesti liiga parim ründaja?
Credit 24 võrkpall Saaremaa VK ja Pärnu VKKuressaares
Kodusaarel seisab Saaremaa ja Hannes Sepa selja taga sadu toetajaid.Foto: Irina Mägi

Võrkpalli eurosari on ühest küljest äärmiselt oluline arengutegur, teisalt aga täitmatu raharöövel. Kokkuvõttes tuleb teha sisuliselt valik, kas palgata Eesti liiga parim ründaja või kulutada sama summa paari eurosarja ringi peale, nentis Eesti meisterklubi Saaremaa tegevjuht Hannes Sepp.

Eesti jalgpalli tšempionaadi põnev lõppmäng ristiti „võitluseks miljoni euro nimel”. Nõmme Kalju teenis võitjana õiguse osaleda Meistrite liigas ja saab tänu sellele uude eelarvesse peaaegu seitsmekohalise summa sisse kirjutada. Võrkpallis on olukord absoluutselt vastupidine, tegu on justkui nõiaringiga – mida kaugemale sa jõuad, seda rohkem peale maksad. Auhinnarahast võivad unistada vaid Meistrite liigas kõrgele kohale jõudvad võistkonnad, Challenge Cupil ja CEV Cupil mammonat ei jaotata.

Uurisime homme Challenge Cupi eelringi kordusmängus Taani klubi Gentofte vastu edasipääsu eest võitlema mineva Saaremaa VK tegevjuhilt Hannes Sepalt, kuidas siis sellega rahaga täpselt lood on.

Hannes, kui palju läheb üks eurosarja voor klubile maksma?
Sõltub, kui kaugele sõitma peab. Meil läks loosiga suhteliselt hästi, Taani lennupiletid ei ole väga kallid. Täpset numbrit ma veel ei tea, aga kui panna kodu- ja võõrsilmängu kõik kulud kokku, siis suurusjärk jääb 10 000 – 17 000 euro vahele, sõltuvalt sellest, kuhu reisima pead.

Seotud lood:

Kuidas klubid eelarvet kokku panevad, kui eurosarja kulu sõltub sellest, kui kaugele sa jõuad?
Eks alati peab eelarves olema ettenägematute kulude rida. Ja kui saad mõne sponsoriga sellise diili, et mida kaugemale eurosarjas jõuad, seda suurem on sponsorluse summa, siis on võimalik sellega hakkama saada. Siis mängimata midagi ei jää. Aga järgmises ringis, kui meie peaksime sinna jõudma, tuleks juba selline pähkel vastu, et nende kuludega saame me hakkama. Eks see kallis on. Kokkuvõttes mõtledki: mängime-mängime ja raha läheb muudkui välja. Selle asemel, et see raha kahe vooruga ära kulutada, oleks võinud endale osta Eesti liiga kõige kõvema ründaja. Samas jälle – mille jaoks me üldse mängime, kui me kõrgemas ja paremas sarjas mängida ei taha?

Välismängijate ja ka Eesti mängijate puhul mõjub motiveerivalt, kui ütled neile, et mängid eurosarja kaasa. See võib teatud juhtudel nende otsuseid mõjutada. Välismaale mängima pääsemiseks võib piisata ühest heast mängust. Kui saaksime näiteks Challenge Cupil teise ringi ja Rauno Tamme kasutegur oleks Poitiers’i vastu +15, oleks tal kindlasti oluliselt suuremad võimalused pääseda Prantsusmaale pallima.

Kas majanduslikus mõttes oli loos teie jaoks üsna turvaline? Avaringist edasipääsu korral ootaks Saaremaad Prantsusmaa liigas teist kohta hoidev Poitiers ja neid võita oleks juba väga raske.

Oleks tõesti väga suur üllatus, kui peaksime sinnamaani jõudma ja siis Poitiersi võitma. Küll me rahaga hakkama saaksime, kui me sinna jõuaksime. Meil on selliseid toetajaid, kellele on see tulemus oluline. Kui saaksime edasi, nauditakse seda ja leitakse vahendeid juurde. Loomulikult järgmine ring läheks väga raskeks, aga selge see, et kodus me neile kindlasti midagi pakkuma ei hakkaks. Saame riskivalt peale minna, kaotada pole midagi, vastane on selge favoriit. Aga kõige pealt tuleb homne mäng ära mängida ja võita, enne pole mõtet järgmisest ringist väga mõelda või rääkida.

Miks tuleb võrkpalli eurosarjades korralikult peale maksta?
Arvan, et asi on vaatanumbrites. Kes selle raha sisse toob? Inimesed, kes käivad mäng vaatamas, kes ostavad särke, kelle jaoks ostetakse ülekandeid. Raha tuleb inimeste käest. Sponsoritel on ju huvi võimalikult paljude inimesteni jõuda. Kui jalgpallis saad mingi diili eest miljon kontakti ja võrkpallis 100 000 kui sedagi, siis... Ja korvpall samamoodi, pole midagi teha, on samuti maailmas veidi populaarsem ala. Sealt see vahe tuleb, väiksem raha liigub lihtsalt.

Aga miks pole võrkpalli eurosarjades alagruppe, mis tagaksid osalejatele arvestatava minimaalse mängude arvu? Praegu võib mänge olla kaks, neli või 12!
Ma ei olegi aru saanud, mis selle põhjus on. Meistrite liiga on ainuke kolmest sarjast, mis läheb alagrupiturniiri peale. Võib-olla on tõesti asi selles, et see oleks kallim ja võistkonnadel, mis tahaksid osalema tulla, läheks see keerulisemaks.

Kas eurosarjades osalemise tõttu pidi Saaremaa tänavu palkama mullusest mõnevõrra odavamad leegionärid?
Ma seda ei ütleks, eurosarja jaoks tuli lihtsalt vahendeid juurde leida. Arvan, et mängijate peale tehtud kulutused ei ole vähenenud, laias laastus on sama suurusjärk. Pigem oli vaja eelarvet eurosarja võrra kasvatada. Arvan, et kokkuvõttes on see samm väga positiivne. Eks me arene oma väikese klubiga ja vaatame, mida aeg toob. Saaremaal on see ala kindlasti populaarne, mine tea, võib-olla leiame kuskilt mingeid vahendeid juurde ja saame kunagi veel suurema sammu astuda. Väikese linna kohta on meil saal praktiliselt kogu aeg täis. Nädalavahetusel Selveriga peetud mängul oli põhimõtteliselt sama palju rahvast kui Gentofte mängul (euromängu vaatas 800 inimest – M. R.), erinevus oli 50 või 100 ringis.

***

Saaremaa võitis nädal tagasi Gentoftet kodusaalis 3:0 ja vajab edasipääsuks kahte geimi. 0:3 või 1:3 kaotuse korral peetakse 15 punktini mängitav kuldne geim. Kohtumine algab homme Eesti aja järgi kell 20.00, Delfi on sündmuspaigas kohal ja toob kõik olulise huvilisteni.