Bekim põgenes koos vanematega sõja eest Rootsi, kui ta oli kuueaastane. Päris mugavalt ei tunne taksojuhi ametit pidav mees end uues ühiskonnas tänini, eriti on teda ärevaks muutnud viimaste aastate sündmused – üha rohkem on hakatud Rootsis inimesi diskrimineerima nahavärvi või usu alusel. Ilmselt seetõttu ütleb ta täna peetavast üliolulisest Eesti – Rootsi võrkpallimängust rääkides: „Loodan, et Eesti võidab. Minul on tegelikult üsna ükskõik. Ma pole siit pärit. Aga tundub, et sulle läheb see mäng korda, loodetavasti te võidate.“

Kõik moslemid pole ühesugused

Miks aastaid Rootsis elanud inimene nii ütleb? Põhjus on tegelikult lihtne ja inimlik: viimastel aastatel üha enam pead tõstev ultraparempoolne liikumine on teda südamepõhjani haavanud ja teinud trotslikuks. „Rootsis on tänaseks palju rassiste,“ pihib Bekim, kes rootsi keelt räägib ladusalt, ehkki kohalike jaoks selgelt arusaadava aktsendiga. „Kui Rootsi Demokraatlik partei sai 2002. aastal üldvalimistel 1,4 protsenti häältest, siis nende üle naerdi ega peetud mingiks ohuks. Kuid nende populaarsus on kiiresti kordades tõusma hakanud (2010 – 5,7%, 2014 – 12,9%). Ma saan aru, et inimestel on erinevad vaated, aga nemad on äärmuslased, kelle jaoks ainus hea ja õige inimene on rootslane.“

Aga näiteks kolmandat põlve siinmail elav pagulane? „See ei muuda nende jaoks midagi.“

Bekim lisab, et mitte kõik rootslased ei mõtle nii. „Palju on häid inimesi, kes peavad mind toredaks. Seda on hea kuulda. Aga on neid, kelle jaoks olen halb inimene. Mulle on seda otse öelnud ka mitmed kliendid. Siis olen auto kas või metsa vahel kinni pidanud ja teatanud: käi välja mu autost! Nad on hakanud õiendama, et see on Rootsi riik ja siin kehtivad Rootsi seadused, et ma ei saa niimoodi klienti välja visata. Olen vastu öelnud: see on minu auto ja minu seadused, mine maha!“

Üheks suurimaks eelarvamuseks on moslemiusk. „Ma olen moslem. Kui rootslasele seda ütlen, siis ta arvab kohe näiteks, et usk ei luba mul juua alkoholi. Aga Albaania moslemiusk on teistsugune. Ma ei palveta, ma võin juua, pidutseda ega pea tüdrukuga voodisse minemiseks tingimata eelnevalt abielluma. Olen siis neile selgitanud: olen umbes selline moslem, nagu teie olete kristlased,“ jutustab Bekim, kes radikaalset islamimaailma ei mõista. „Dubai on väga tore koht, mida külastada. Aga seal on ju iga asja jaoks ranged reeglid – mida võid seljas kanda, kuidas käituda, kuhu astuda. No milleks?!“

Kosovosse tagasi mehe süda ei kutsu. Ta käib seal küll igal aastal külas, kuid elu pole seal kuigi ilus. „Poliitikud on igavesed vargad! Küsitakse: kas selle nimel me siis tõesti sõdisime?“ räägib Bekim, kelle sõnul on 500 eurot Kosovos juba väga hea palk. „Makse seal ei maksta. Just selle pärast, et poliitikud on täielikult korrumpeerunud.“