Cretu: mind ei koti, kas ma olen enesekindel – asi pole ju minus, mis? Ja täna oli üks asi võrkpallist tähtsam

Võrkpallikoondise lootsil Gheorghe Cretul oli Horvaatia alistamisest suurem rõõm selle üle, et vaid kaheksa päeva trenni teinud meeskonna tuumik, kes täna esmakordselt väljakul käis, ühes tükis väljakult ka lahkus.

Eesti tuli Horvaatia vastu välja 0:2 kaotusseisust ja võitis 3:2. Eesti jätkab Kuldliiga alagrupiturniiri kahe võidu ja kahe kaotusega, aga sisulist tähtsust tabeliseisul ei ole, sest korraldajana oleme nagunii automaatselt finaalturniiril.

Küsisime Gheorghe Cretult, kui enesekindel ta Kuldliiga nelja alagrupivooru järel on. „Mind ei koti üldse, kas ma olen enesekindel või mitte. See asi pole siin ju minus või mis?” sõnas Cretu sissejuhatuseks ja arutles seejärel edasi nõnda. „Olen lihtsalt õnnelik, et keegi ei saanud vigastada. Esimeses geimis ei mõelnud ma võrkpallile, vaid et kui nende emotsioonid lähevad kõrgele, siis – sa ju tead, millised loomad nad on – tahavad nad end näidata ja siis ei kontrolli sa enam oma keha, pall läheb väga kiiresti vasakule-paremale, pallivahetused on pikad, nad üritavad veel ja veel ning see on risk, sest neil pole praegu veel õiget rütmi. Mõtlesin sedasi, mingit emotsiooni välja ei näidanud, lihtsalt pelgasin, et midagi võib juhtuda. Teises geimis nägin, et mõned väsisid (Oliver Vennot asendas Hindrek Pulk, Rait Rikbergi Silver Maar, Andrus Raadikut Kristo Kollo – M. R.), sest Horvaatia mängis hästi, panid meid kõvasti tööd tegema. Oli oluline vältida mingit rumalat vigastust. Nad pole veel valmis mängima, vajavad väheke aega. Seejärel olid vahetused juba enne ette nähtud, tahtsin tegelikult Roberti (Tähe) välja võtta ja lasta Radžal (Andrus Raadikul) edasi mängida, aga Robi ütles, et tunneb end hästi ja tahab jätkata. Okei, hästi. Nad mängisid hästi, ka Hindrek Pulk, Radža... Mul on hea meel, et Pulk mängis hästi ka Kerdiga (Toobaliga), et see liin toimib. Ka Markkus (Keel) tuli hästi pingilt, teadis, mis tegema peab, kõik tegutsesid hästi.”