Creţu koondisest, Venemaalt lahkumisest, „väikesest elukast” ja perekonnast
Creţu võttis 2014. aastal koondise Avo Keelelt üle ja on tegutsenud edukalt. EM-ilt on ette näidata 11. ja 13. koht, mullu võideti Euroopa liiga, tänavu Maailmaliiga kolmas tugevusgrupp. Võrkpalli MM-finaalturniirilt jäeti esimesena eemale, ehkki kahel korral oli see ajalooline saavutus kõigest kahe geimivõidu kaugusel. Ehk jõutud on kaugele, üsna eliitseltskonna lähedusse.
„Olen õnnelik, et saan selle grupiga edasi töötada,” rääkis 49-aastane Creţu, kes hiljuti lahkus omal soovil Venemaa klubi Belgorodi Belogorje vanemtreeneri kohalt. „Otsust oli lihtne langetada, sest mu ümber on tuttav meeskond. Kõik on hästi toiminud ka alaliiduga. Mõned on öelnud, et Eesti koondise lagi ongi EM-il saavutatud senised tulemused, mina leian, et kui teeme palju tööd, on võimalik siit samm edasi teha. See ongi minu peamine eesmärk koondisega.”
Sünnib ka B-koondis
Leping on sõlmitud 2019. aasta sügise ehk järgmise EM-finaalturniiri lõpuni. Creţu jaoks oli läbirääkimistel väga oluline punkt B-koondise sündimine. Tegu on siis n-ö järelkasvukoondisega, kuhu kuuluvad peamiselt 18–21-aastased tulevikulootused. B-koondis peaks idee järgi kogunema mais pärast klubihooaja lõppu. Rumeenlane pakkus selle seltskonna võimaliku juhendajana välja Urmas Tali, kes on ühtlasi ka juunioride koondise loots.
Järgmise sammu jaoks on väga oluline, et põhimehed saaksid koduklubis kõvasti mänguaega ja areneksid. Kelle käekäik sulle sel klubihooajal rõõmu on valmistanud ja kas miski paneb ka muretsema?
„Olen õnnelik Renee Teppani üle. Äsja nägid kõik, kuidas Teppan mängis Meistrite liigas Trentino eest, see ongi see areng, mida me otsime. Ta on kutt, kes leiab viisi, kuidas hakkama saada. Siiani on ta koondises olnud Oliver Venno varjus, nüüd hakkab ta sealt välja saama. Ta väärib igati kohta Itaalia liigas ja Trentino klubis. Aga kindlasti teeb rõõmu ka Oliveri mäng Türgis. Üldse tunnen kõigi meeste üle rõõmu.”
Kas Venno on sinu silmis endiselt koondise olulisim diagonaalründaja või on seis Teppaniga võrdne?
„Ei oska öelda, seda saan öelda siis, kui koondis koguneb ja näeme, mis seisus mehed on.”
Koondisele on kindlasti tähtis hüppeliigese trauma tõttu juba pikemat aega vigastuspausi pidanud Robert Tähe olukord, loodetavasti tervisemure taandub ja ta leiab endise mängukindluse.
„Ära muretse! Robi on väike elukas! Hull kutt! Ta tuleb pommina tagasi. Sellel mehel on selline iseloom, et ta suudab tagasilöögist välja tulla varasemast veelgi tugevamana.”
Võtsid sügisel üle Venemaa tippklubi Belgorodi Belogorje juhtimise ja teil läks väga hästi. Aga pärast karikasarja poolfinaalis saadud kaotust panid ise ameti maha. Mis mälestused Venemaa-ajast kaasa võtad?
„Ainult head mälestused. See oli imeline grupp, minul ja Alar Rikbergil oli rõõm nendega töötada. Olen klubi juhtidele võimaluse eest tänulik.”
Venemaal austatakse jõumängu, sina juurutad tarka ja kannatlikku võrkpalli.
„Ka Venemaa võrkpall hakkab muutuma, sealgi on juba palju tänapäevase lähenemisega mängijaid, kes ei looda ainult jõule.”
Miks sa ikkagi lahkusid?
„Klubijuhtidel olid veidi teistsugused nägemused. Tundsid, et keegi peab ütlema: „Stopp!” Ja see olin mina. Tean, et mul pole mugav tööd teha, kui ei saa oma ideid ellu viia.”
Tekkis konflikt?
„Ei, mingit konflikti ei olnud, lihtsalt arutasime asjade üle. Leidsin, et kõigile on parem, kui meie teed lahku lähevad. Tõsi, tiim jagas Venemaa meistrivõistlustel Kaasani Zeniidiga esikohta, punkte oli sama palju. Juba kolm aastat pole sellist pilti olnud, Kaasan on alati pikalt ees olnud.”
Mul ongi raske mõista. Sa juhtisid üht maailma tippklubi, teil läks hästi ja siis ühel hetkel sa lihtsalt loobusid?!
„Mulle on tähtis see, et kui ma tulen saali, siis on mul naeratus suul. Et ma saan kõike enda tahte järgi teha. Kui asjad ei toimi, on parem, kui keegi lahkub. Leidsin sealt palju sõpru ja see oli imeline kogemus.”
