Brasiilia võrkpallilegendi sõnum Eesti koondisele: unustage sõna „võib-olla”
Olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister Giba poleks üllatunud, kui Eesti MM-ile jõuaks.
Pühapäeval enne võrkpalli MM-i finaali tõi karika saali endine Brasiilia koondise kapten Gilberto Amauri de Godoy Filho (41) ehk Giba. Teisipäeval tegi ta Audentese spordikoolis Eesti võrkpallitreeneritele koolitust. Milliste võlusõnadega Eesti võrkpalliliidu president Hanno Pevkur sind siia meelitas? „Võlusõnaks oli üks aasta,” muheleb FIVB (maailma võrkpalliliit) sportlaskomisjoni president Giba, kui on kõigi koolitusel käinute küsimustele vastanud ja lahkelt erinevaid harjutusi näidanud ning kingituseks saadud meepurgi vastu võtnud. „Proovisime seda pikalt kavasse sobitada, nüüd lõpuks olen siin. Mu töö ongi kogu maailmas võrkpalli arendada.”
Kahtlemata on kuuel korral maailma parimaks võrkpalluriks valitud brasiillase Eestisse toomine kõva töövõit. „Selle pärast tasubki FIVB juhatuses olla, tekivad sidemed,” selgitas Pevkur ja tõi näite, kuidas lõppenud MM-i ajal sai näiteks jaapanlastega kokku lepitud, et nad tulevad järgmisel aastal Eestisse mängima. Sõprusmängudest on huvitatud ka Venemaa.
Lihtsad võlusõnad: töö ja usk
Giba on üks ajaloo edukamaid võrkpallureid. Tema ajal oli Brasiilia koondis väga domineeriv, MM võideti kolm korda järjest (2002, 2006 ja 2010), olümpial tuli 2004. aastal täistabamus, 2008 ja 2012 lepiti hõbedaga. Peale selle teenis ta kaheksa esikohta Maailmaliigas.
Nurgaründaja lõpetas karjääri 2014. aasta suvel, seejärel tuli Brasiilia Rio olümpial tšempioniks, kuid kaks järjestikust MM-i on finaalis Poolale alla jäädud. Giba on veidi kriitiline: „Poola mängis väga hästi, Brasiilia aga kaotas sädeme. Mäng on läbi alles siis, kui viimane pall on maha löödud. Ma ei ütle, et alla anti, kuid nad kaotasid soovi teha midagi uut.”
Võrkpallikuulsus ei luiska, nagu oleks ta Eesti võrkpallist palju kuulnud. Miks peakski? Maailma areenile (MM-ile, olümpiale) pole me veel astunud. „Kui ma mängisin, siis Eestit esimeses grupis (peab silmas Maailmaliigat – M. R.) ei olnud. Nii et ma ei tea suurt midagi. Hakkasin teadma alles siis, kui hakkasin tööle FIVB-s, nüüd õpingi tundma mitte ainult suuri alaliite, vaid kõiki 222 liiget,” rääkis Giba.
Tema jaoks on huvitav näha, kuidas suudab 1,3 miljoni elanikuga väikeriik võrkpallis hakkama saada. Eesti jõudmist MM-ile ta üllatuseks siiski ei peaks: „Ei-ei-ei, kindlasti mitte. Oleksin õnnelik, nähes Eestit MM-il. Tean, et Euroopa valiksõelast läbi murdmine on väga keeruline.”
Pevkur torkas vahele: „Belgia oli MM-il seitsmes, me võitsime neid suvel Kuldliigas. Soome sai 13. koha, neid võitsime kolm korda järjest. See näitab, et vajalik tase on meil olemas.”
Mis oleks Giba soovitus Eesti rahvusmeeskonnale? Kuidas saada edukaks? „Pole olemas ühte pilli, et võtad sisse ja oled edukas. Töötage, töötage, töötage ja uskugu sellesse töösse – viis korda finaalturniirile jõudmist ja paljude riikide võitmist. Peate lihtsalt edasi töötama, uuendama põlvkondi ja uskuma. Ei tohi olla negatiivne, et võib-olla saame, võib-olla ei saa... Miks võib-olla? Tehke tööd ja teetegi ära!” pidas Giba improviseeritud kihutuskõne.
Järjepidevust tuleb hoida
Ta ei nõustu arvamusega, et võrkpallis on väikestel tihti turniirisüsteemide tõttu raske pilti jõuda ja üllatada. „Ei, see pole nii. Oleks Poola kaotanud MM-i vahegrupis Serbiale, poleks esikuuikusse jõudnud Poola, vaid hoopis Prantsusmaa,” argumenteeris Giba. „2000. aasta olümpial kaotasime veerandfinaalis Argentinale ja olimegi esikohaheitlusest väljas. Neid asju juhtub. Iraan on sepistanud üllatusi. Ainus probleem on, kui võidad midagi korra ja hakkad arvama, et oled jumal. Sel juhul ei võida sa rohkem enam midagi. Väiksema võrkpalliajalooga riigid teevad midagi ilusat ja siis kaovad. Ärge kaduge! Jätkake tööd. Järjepidevus! Hanno, kaua sina sellel kohal olnud oled?”
Pevkur: „Kuus aastat.”
Giba: „Kas tahad lõpetada?”
Pevkur: „Muidugi mitte.”
Giba: „See ongi mu jutu point. Järjepidevus!”
