Avo Keel nurises võidu järel: kes neid mehi nii õpetanud on?

Kuigi Pärnu võrkpalliklubi läks Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeriat Saaremaa vastu juhtima, leidis suvepealinna klubi juhendaja Avo Keel oma meeskonna mängust ka vajakajäämisi.

Avo Keel, kas võib öelda, et täna serv õnnestus ja see oli numbritega 3:1 tulnud võidu alus?

Serv õnnestus eelkõige esimeses geimis. Aga väga suure edu järel, mis Toms Švansi servidega esimeses geimis saavutasime, hakkas rünnak minema selliseks, et küll nüüd tuleb. See kandus läbi mängu see suhtumine. Eriti üle tulevad pallid. Kes neid õpetanud on? Et me läheme neid palle blokkima? Et me ei lähe neid lööma. Atvars Ozolins lõi, okei, läks Jussile pihta, jäi mängu, ikka juhtub. Aga kui palju oli neid palle, mis oleks võinud nii kätte maksta, et täitsa kole. Et teatud pehmus rünnakul, see suur edu esimeses geimis, tegi selle, et vahepeal hakkas tulema lehmasabalööke. Vahepeal tuli jälle ilusasti. Kui lähed blokist välja lööma, siis pead sinna jõu ka taha panema, et pall lendaks ka kuhugi, muidu mängitakse see lihtsalt üles. Oli selliseid ajutisi mitte kõige loogilisemaid otsuseid.

Mis te täna Toms Švansiga tegite, et ta sellist mängu mängis? 17 punkti ja 7 ässa!
Toms läks servi lööma ja tuli välja. See ei pruugi neljapäeval Kuressaares sugugi nii olla, võib minna ka vastupidi.

Kas avageimis vigastada saanud Ilja Kovaljovi selles seerias enam ei näe?
Väga hapu lugu. Nüüd läks tal teise jala hüppeliiges, enne ravis teist. Hüppas blokki, keskmine blokeerija tuli juurde, tegi tihedaks, andis natuke õlga ja viis tasakaalust välja. Neid asju juhtub, sellest ei pääse üle ega ümber. Asendaja Ozolins, kes tuli, tema emotsionaalsus, mis tal on kogu aeg olnud, oli täna selgelt kadunud. Ükskõik, kas sul tuleb hästi või halvasti välja, neljandas geimis sai kaks head blokki, siis lõi kaks rasket palli ära – oma lemmiksuunda küll, mis on tervele Baltikumile teada, aga vahet pole, lõi ära.