„Sloveenid realiseerisid rünnakuid palju kiiremini kui meie. Nende palliosavus on meist paratamatult parem, mistõttu raskete tõstete realiseerimisel jääme meie rohkem hätta. Näiteks palli vastaste näppudest auti saatmisel põhineb nende tegevus oskustel, meie oma tihtipeale aga õnnel,“ tõi Keel välja peamised puudujäägid.

Selverile tekitas palju pahandust vastaste sidemängija Martin Hrast, kes meeskonnakaaslasi kiirelt ja eestlastele ootamatult toitis. Küsimusele, kas Selver oleks üldse võimeline samalaadselt mängima, vastas Keel: „Meie oma meeskonnaga nii kiiret mängu mängida ei saaks. Paljudes olukordades läheb meil murdosa võrra otsustamisel kauem aega.“

Taas tundis Selver puudust tugevatest nurgaründajatest. Kui Martti Rosenblatt oli täna rünnakul enam-vähem tasemel, siis Helar Jalg tuli kehva realiseerimise tõttu kolmandas geimis Kristjan Õuekallasega asendada. Esialgu plaan töötaski, rütmimuutus – mille tõi ka samas geimis sekkunud sidemängija Ronald Järv – tõi kolmanda geimi võidu, kuid neljandas geimis kohanesid vastased Selveri uue stiiliga ja võtsid oma.

„Ütleme nii, et jah, meie löögiarsenal on nurgaründajatel – ent tegelikult ka tempomeestel – üsna ühepoolne ning vastased olid teinud hea eeltöö selles osas – meie ründelöökidel oldi õiges kohas vastas,“ selgitas Keel.
„Otsustav oli vastaste tegutsemine pärast 20. punkti. Just siis, mängu kõige olulisematel hetkedel, võtsid nad end eriliselt hästi kokku. Kodus on meil võimalus neid võita, kuid nende kasuks räägib tõsiasi, et nad võivad riskida, sest kuldse geimini jõuavad nad ka kuiva kaotuse korral.“