Andrei Ojamets eilsest võidust, Eesti tugevustest, Egleskalnsist, Kreegist ja Cimoškast, kordusmängust ja selle olulisusest

 (4)
Eesti vs Läti võrkpall 01.10.2016
Foto: Karli Saul

Tunnustatud võrkpallitreeneril Andrei Ojametsal oli Eesti eilses võidumängus Läti üle oma kindel roll - just tema hääl aitas tuhandetel telerite ees olnud spordisõpradel mängu võlu ja valu paremini mõista. Uurisime, milliseid tundeid ja tähelepanekuid kohtumine igipõlises pärnakas tekitas.

Eesti võitis Jelgavas peetud avavaatuse naabrite vastu 3:2 (25:17, 16:25, 25:19, 22:25, 15:12).

Esmalt peatub Ojamets neljandas geimis ning hetkel, mil Eesti eduseisu paljuski Ardo Kreegi punase kaardi tõttu käest andis.

"Mul on kahju, et me seda mängu 3:1 ei võitnud. Nagu mängujärgsetest kommentaaridest lugesin, sai Kreek ka ise väga hästi aru, et ta käitus rumalalt. Võin nii treeneri kui kohtunikuna öelda, et (Andis) Cimoška on ka varem käitunud väljakul ebakorrektselt, aga Ardo on väga kogenud mängija ja lootsin, et ta ei lähe provokatsiooni õnge," sõnas Ojamets intervjuus Delfile ja Eesti Päevalehele.

Ojametsa sõnul tuli meie meeskonna mängus sisse taas hetki, kus väljakul valitses segadus.

"(Kert) Toobal ütles Rumeenias ja Tšehhis peetud turniiride ajal korduvalt, et meeskond kaotab väga kergelt oma mängurütmi ära - selleks piisas tihti ühest eksimusest. Tundus, et ka eile kordus sama olukord. Näiteks teise geimi lõpp oli košmaar - sidemängija ja ründajate koostöö ei klappinud. Kerdi tõste polnud nendel hetkedel kindlasti parim, aga viimane sõna jääb alati ründajatele."

Seotud lood:

Avamängu üleplatsimeheks kerkis Läti diagonaalründaja Hermans Egleskalns, kes tõi kodumeeskonnale rünnakult 18, blokist 5 ning servijoone tagant 3 punkti.

"Me ei saanud minu hinnangul Egleskalnsi katmisega hakkama. Mängu lõpus meil ka natuke vedas, sest ta eksis. Tema ühe ja kahe pealt tulnud rünnakuid katsime põhilisele piiri kinni võtmisega, kuigi temasuguste vasakukäeliste mängijate tugevus on sellises olukorras üldiselt diagonaali ründamine. Aga ma pole õige mees ütlema, et blokk pidanuks tihedamini diagonaali suunas käed ette seadma, sest kindlasti on (Gheorghe) Cretul oma põhjus, miks ta seda ei teinud. Võib-olla vaadati, et mööda piiri suunatud lööke on meil kaitses raskem kätte saada. (Kert) Toobal sai näiteks ühe pealt kenasti kaitses palle üles, aga diagonaalil Renee Teppanil on sama teha arusaadavalt raskem sama teha."

"Meil pole kahjuks hetkel diagonaalründaja näol sellist liidrit nagu lätlastel, kes rasketel hetkedel mängu enda peale võtaks. Egleskalns on mänginud aastaid Euroopa tippliigades ja tippmeeskondades. Õnneks on meil siiski (Robert) Täht, kes eilegi otsustavatel hetkedel meid välja vedas ja võidu tõi."

Ojametsa sõnul võinuks Eesti rohkem temporünnakut kasutada.

"See oli, jah, üks asi, mis mulle samuti silma jäi. Kui neljanda geimi kurikuulus hetk kõrvale jätta, peaks Kreek teda katnud Cimoškast aste kõrgemal tasemel olema. Kreek on meie selgelt kogenuim ja tugevaim tempomees ja seetõttu oli üllatav, et talle tuli esimestes geimides vaid paar tõstet. Näiteks vahetusest sekkunud (Timo) Tammemaa sai väljakul viibitud aja kohta kordades rohkem tõsteid kui Kreek."

Järgmisel pühapäeval Tondirabas toimuva korduskohtumise eel on Eestil Ojametsa sõnul küll mitmeid eelisi lätlaste ees, kuid edasipääsule ei tohi meie mehed veel mõelda.

"Kogemused ja kvaliteet on kaks märksõna, mis meie kasuks räägivad. Meie kaitsemäng on Lätist parem. Tegime eile palju omavigu, aga kui suudame kodus puhtama mängu teha, on lätlastel keeruline meid murda. Meil on potentsiaali väga hästi mängida ning ma loodan, et eilne võit võttis ka meeletud pinged mängijatelt maha. Ka meie pink on lätlastest tugevam, olgugi, et neil on sealt võtta sellised mehed nagu Raimonds Vilde ja Boriss Kolcins. (Naerab.)"

"Ma arvan, et ka Läti sai eilsest mängust enesekindlust tegelikult juurde. Nad nägid, et võivad Eesti-suguse meeskonnaga mängida küll, mistõttu ei tohi neid alahinnata."

Eesti ja Läti kordusmäng, kus selgub EM-finaalturniirile pääseja, toimub järgmisel pühapäeval kell 17 Tondiraba jäähallis.

"See on Eesti pallimängukoondiste ajaloos eriline mäng, sest edasipääsu korral jõutakse esimestena pärast taasiseseisvumist neljandale finaalturniirile. Ja seda väga lühikese aja jooksul (esmakordselt 2009 - toim). Ma loodan, et kõik need, kes armastavad võrkpalli, ning ka need, kes tahaksid seda mängu armastama hakata, tulevad saali," lisas Ojamets lõpetuseks.