Ajurünnak: milline on Eesti võrkpall aastal 2020?

 (4)
Varjude mäng, võrkpall
RIANovosti

Reedel kogunes EVF laiendatud juhatus Kose-Uuemõisa turismitalusse, kus töise pärastlõuna jooksul alustati alaliidu arengukava uute strateegiliste eesmärkide seadmist ning nendele lahendusteede otsingut. Lisaks juhatuse liikmetele olid kutsutud liidu toimkondade juhid ning rahvuskoondiste treenerid.
Arutelu käivitus liidu missiooni sõnastuse ülevaatamisega, misjärel sõnastati ajurünnaku vormis Eesti võrkpalli visioon - eesmärgid järgmiseks kaheks olümpiatsükliks aastani 2020. Seejärel püüti olemasoleva olukorra kaardistamiseks leida traditsioonilise SWOT analüüsi mudeli järgi hinnanguid võrkpalli tugevuste-nõrkuste ning ohtude-võimaluste kohta. Eesti võrkpall aastal 2020? Allpool kokkuvõte visiooni ajurünnakust.
Ideaalis harrastab võrkpalli, kui võrratu imidžiga ja elamusi pakkuvat spordiala, aastaringselt kõikjal, lapsest kuni eakani, iga kümnes eestimaalane. Võrkpall on eelistatud spordiala koolides ja kaitseväes, firmades ja sõpruskondades, võrkpall kuulub Eestis populaarsete spordialade tippu ning on igakülgselt kajastatud erinevates meediakanalites, sh sotsiaalmeedias. Võrkpall on spordivaldkonnas arvestatav tööandja nii treeneritele kui taustajõududele, toimib terviklik koolitussüsteem. Toimivad nii meeste kui rahvuskoondised, samuti noorte ja juunioride vanuseklassis. Sportlik tase lubab edukalt võidelda Euroopa finaalturniiridele pääsu eest saalivõrkpallis ning medalitele rannavõrkpallis. Alaliit on kestlik, kuuludes vabariigi kolme parema hulka, toimib hea tava (eetikakoodeks, antidoping) ning terviklik tunnustussüsteem. Eestis korraldatakse rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, suurturniire ja –üritusi, aktiivselt ja efektiivselt osaletakse Euroopa ja maailmaorganisatsiooni (CEV, FIVB) tegevuses, kohtunikud ja ametnikud on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud.Nii plusse kui miinuseidVõrkpalli tänaste tugevustena hinnati olümpiaalade (saali- ja rannavõrkpall) staatust, sobivust mõlemale soole ja igasugusele eale, traditsioone, regionaalsust, harrastajate laia kandepinda, treenerite, kohtunike ja saalide olemasolu, sportlikku edu, toimivat võistlussüsteemi, koolitussüsteemi, organiseeritust, avalikkusele suunatud väljundeid (veebipõhised uudised ja IT-arendused), rahvusvahelist tegevust, riiklikku koolitustellimust (Audentese SK), stabiilset finantseerimist avaliku sektori poolt, kohalikku meediakajastust, fännindust jm.
Võrkpalli nõrkusteks aastal 2012 loeti naiste rahvuskoondise puudumist, üliõpilasvõrkpalli ebapiisavust, üleriigilist meediakajastust, sh rahvusvaheliste uudiste puudumist, liigade noorenemist, arvamusliidrite vähesust, rannavõrkpalli treeningu- ja võistlussüsteemi väljaarendamatust, treenerite ebapiisavat motiveeritust, vabatahtlike vähest kaasamist, sportliku intriigi nappust, ebapiisavat turundustegevust, projektipõhist rahastamist, jm.
Võimaluste ja ohtude vaagimise järel otsustati kaardistatud probleemide osakaalu määramiseks kaasata lähiajal laiem võrkpalliüldsus ning seejärel asuda täpsustatud tegevuskava koostamisele.Olümpia-aasta toob huvitavaid muutusi Muutusi on ka võrkpalli maailmaorganisatsioonis FIVB. Tundub uskumatu, kuid FIVB 65-aastase ajaloo jooksul on seda väärikat organisatsiooni juhtinud vaid neli presidenti. Aastast 1984 valitses FIVB presidenditooli vankumatuna mehhiklane Ruben Acosta, kes andis oma ameti maailmakongressil Dubais 2008 ilma eelnevalt delegaate teavitamata heakskiitmise, mitte valimisvormis üle hiinlasele Jizhong Wei’le. Viimane on avaldanud, et ta selle aasta 19.-21. septembril USA-s, Anaheimis toimuval maailmakongressil uuesti presidendiks ei kandideeri. Vastavalt FIVB põhikirjale tuleb presidendikandidaadid kinnitada kuus kuud enne maailmakongressi. Äsja kinnitaski FIVB juhatus maailmajagude võrkpalli katusorganisatsioonide esildisel kolm FIVB presidendikandidaati – USA võrkpalliliidu president, FIVB juhatuse liige Doug Beal (USA), Brasiilia võrkpalliliidu president, Lõuna-Ameerika maailmajao võrkpalliliidu president ning FIVB asepresident Ary Graça (Brasiilia) ning Austraalia võrkpalliliidu president Chris Schacht. Tundub samuti uskumatu, kuid valitseva presidendi Wei sõnul kujunevad sügisesed valimised esimesteks demokraatlikeks valimisteks kogu FIVB ajaloo jooksul. Iseasi kuidas saab olema valimistega, kuid seni kuluaarides Wei kindlaks troonipärijaks hinnatud Euroopa võrkpalliliidu CEV president Andre Meyer teatas ringkirjas Euroopa alaliitude juhtkondadele ootamatult oma mittekandideerimisest, põhjuseks usalduse puudumine ja Euroopale avaldatav surve. Surveks tuleb ilmselt lugeda mõni kuu tagasi levitatud nelja maailmajao (Aasia, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aafrika) presidentide ühisavaldust, milles teatati, et neli maailmajao presidenti toetavad Brasiilia presidendi Ary Graça kandidatuuri. Demokraatia!?
Pöialt on septembrikuus põhjust hoida FIVB juhatuse naisliikmete valimisel – nimelt kandideerib EVF president Vilja Savisaar-Toomast ühele kahest „naiskvoodi“ kohtadest, vastaseks indoneeslanna Rita Sobowo ja Centeno O. De Sajche Guatemaalast. Mõlemad konkurendid on hetkeseisuga ka FIVB asepresidendid.

Seotud lood:

Eesti võrkpall aastal 2020?

Allpool kokkuvõte visiooni ajurünnakust.
Ideaalis harrastab võrkpalli, kui võrratu imidžiga ja elamusi pakkuvat spordiala, aastaringselt kõikjal, lapsest kuni eakani, iga kümnes eestimaalane. Võrkpall on eelistatud spordiala koolides ja kaitseväes, firmades ja sõpruskondades, võrkpall kuulub Eestis populaarsete spordialade tippu ning on igakülgselt kajastatud erinevates meediakanalites, sh sotsiaalmeedias. Võrkpall on spordivaldkonnas arvestatav tööandja nii treeneritele kui taustajõududele, toimib terviklik koolitussüsteem. Toimivad nii meeste kui rahvuskoondised, samuti noorte ja juunioride vanuseklassis. Sportlik tase lubab edukalt võidelda Euroopa finaalturniiridele pääsu eest saalivõrkpallis ning medalitele rannavõrkpallis. Alaliit on kestlik, kuuludes vabariigi kolme parema hulka, toimib hea tava (eetikakoodeks, antidoping) ning terviklik tunnustussüsteem. Eestis korraldatakse rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, suurturniire ja –üritusi, aktiivselt ja efektiivselt osaletakse Euroopa ja maailmaorganisatsiooni (CEV, FIVB) tegevuses, kohtunikud ja ametnikud on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud.

Nii plusse kui miinuseid

Võrkpalli tänaste tugevustena hinnati olümpiaalade (saali- ja rannavõrkpall) staatust, sobivust mõlemale soole ja igasugusele eale, traditsioone, regionaalsust, harrastajate laia kandepinda, treenerite, kohtunike ja saalide olemasolu, sportlikku edu, toimivat võistlussüsteemi, koolitussüsteemi, organiseeritust, avalikkusele suunatud väljundeid (veebipõhised uudised ja IT-arendused), rahvusvahelist tegevust, riiklikku koolitustellimust (Audentese SK), stabiilset finantseerimist avaliku sektori poolt, kohalikku meediakajastust, fännindust jm.
Võrkpalli nõrkusteks aastal 2012 loeti naiste rahvuskoondise puudumist, üliõpilasvõrkpalli ebapiisavust, üleriigilist meediakajastust, sh rahvusvaheliste uudiste puudumist, liigade noorenemist, arvamusliidrite vähesust, rannavõrkpalli treeningu- ja võistlussüsteemi väljaarendamatust, treenerite ebapiisavat motiveeritust, vabatahtlike vähest kaasamist, sportliku intriigi nappust, ebapiisavat turundustegevust, projektipõhist rahastamist, jm.
Võimaluste ja ohtude vaagimise järel otsustati kaardistatud probleemide osakaalu määramiseks kaasata lähiajal laiem võrkpalliüldsus ning seejärel asuda täpsustatud tegevuskava koostamisele.

Olümpia-aasta toob huvitavaid muutusi

Muutusi on ka võrkpalli maailmaorganisatsioonis FIVB. Tundub uskumatu, kuid FIVB 65-aastase ajaloo jooksul on seda väärikat organisatsiooni juhtinud vaid neli presidenti. Aastast 1984 valitses FIVB presidenditooli vankumatuna mehhiklane Ruben Acosta, kes andis oma ameti maailmakongressil Dubais 2008 ilma eelnevalt delegaate teavitamata heakskiitmise, mitte valimisvormis üle hiinlasele Jizhong Wei’le. Viimane on avaldanud, et ta selle aasta 19.-21. septembril USA-s, Anaheimis toimuval maailmakongressil uuesti presidendiks ei kandideeri. Vastavalt FIVB põhikirjale tuleb presidendikandidaadid kinnitada kuus kuud enne maailmakongressi. Äsja kinnitaski FIVB juhatus maailmajagude võrkpalli katusorganisatsioonide esildisel kolm FIVB presidendikandidaati – USA võrkpalliliidu president, FIVB juhatuse liige Doug Beal (USA), Brasiilia võrkpalliliidu president, Lõuna-Ameerika maailmajao võrkpalliliidu president ning FIVB asepresident Ary Graça (Brasiilia) ning Austraalia võrkpalliliidu president Chris Schacht. Tundub samuti uskumatu, kuid valitseva presidendi Wei sõnul kujunevad sügisesed valimised esimesteks demokraatlikeks valimisteks kogu FIVB ajaloo jooksul. Iseasi kuidas saab olema valimistega, kuid seni kuluaarides Wei kindlaks troonipärijaks hinnatud Euroopa võrkpalliliidu CEV president Andre Meyer teatas ringkirjas Euroopa alaliitude juhtkondadele ootamatult oma mittekandideerimisest, põhjuseks usalduse puudumine ja Euroopale avaldatav surve. Surveks tuleb ilmselt lugeda mõni kuu tagasi levitatud nelja maailmajao (Aasia, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aafrika) presidentide ühisavaldust, milles teatati, et neli maailmajao presidenti toetavad Brasiilia presidendi Ary Graça kandidatuuri. Demokraatia!?

Pöialt on septembrikuus põhjust hoida FIVB juhatuse naisliikmete valimisel – nimelt kandideerib EVF president Vilja Savisaar-Toomast ühele kahest „naiskvoodi“ kohtadest, vastaseks indoneeslanna Rita Sobowo ja Centeno O. De Sajche Guatemaalast. Mõlemad konkurendid on hetkeseisuga ka FIVB asepresidendid. 

Henn Vallimäe
EVF juhatuse liige