Taipoksi amatsoon Andra Aho oma esimesest matšist: arvasin, et ei taha enam kunagi võistelda

 (1)
Taipoksi amatsoon Andra Aho oma esimesest matšist: arvasin, et ei taha enam kunagi võistelda
Andra AhoFoto: Tiit Blaat

Taipoksi värske üliõpilaste maailmameister Andra Aho meenutas oma karjääri esimest matši, mis võttis ta füüsiliselt ja emotsionaalselt nii läbi, et kustutas igasuguse soovi kunagi võitlusringi naasta.

Aho sai üliõpilaste MM-i kuldmedali kaela juuli lõpus Pattayas, alistades finaalis punktidega 30:27 hispaanlanna Laura De Blas De Pablo.

Intervjuus portaalile goodfight.ee meenutas Aho oma esimesi samme profikarjääris.

Andra, kuidas võitluskunstid sinu ellu tulid?

Mul oli huvi enesekaitse vastu. Nägin linnas kutset tasuta trenni ja sinna ma läksin. See köitis mind kohe.

Sel ajal ei olnud ühtegi iidolit, kes olnuks võitluskunstidega seotud?

Ei, lihtsalt ise tahtsin seda osata.

Kui vana sa olid?

16.

Millal toimus sinu esimene matš?

See oli umbes poolteist aastat hiljem. Ma tahtsin juba varem, aga sellel ajal ei olnud tüdrukuid, kellega võistelda. Esimese matši sain ka nii, et Kevin Renno helistas mulle päev enne, et on üks tüdruk, kellega sa saaksid võistleda ja niimoodi see tuli.

Piltlikult öeldes sa juba ootasid seda telefonikõnet?

Tegelikult mitte päris. Viimased kaks nädalat enne seda matši olin teinud pigem jõusaalitreeningut ja see tuli üsna ootamatult.

Seotud lood:

Aga sa võtsid selle vastu.

Jah. Matš oli väga raske, sest ma ei olnud niimoodi poksipoole pealt viimased kaks nädalat valmistunud.

Kirjelda tunnet, kui sa esimest korda ringi läksid.

Ma tegelikult ei mäleta. Ma arvan, et ma väga ei pabistanud. Ma ei osanud midagi oodata. Lihtsalt läksin ja tegin, mida ma oskasin.

Kuidas sul läks?

Võitsin 2:1. See oli väga tasavägine matš, väga raske. Pärast matši ütlesin, et mina enam ei võistle. Füüsiliselt oli väga raske. Ma ei olnud selleks nii valmis, nagu oleks võinud olla.

Aga emotsionaalselt?

Ma arvan, et olin igas osas väga läbi. Arvasin, et ma ei taha enam kunagi võistelda, aga läks teisiti.

Kes oli sinu vastane ja kas olete kohtunud hiljem ringis või elus?

Ta oli meie klubi tüdruk. Temal oli olnud üks matš ja siis me kohtusime ringis. Me oleme näinud, aga ei ole väga suhelnud. Minu teada ta enam ei tegele ka.

Kas mäletad, mida ütles treener sulle peale esimest võistlust?

Ma arvan, et tema oli rahul, sest võit ju tuli. Ma ise arvasin, et oli halb matš, sest ma olin nii väsinud.

Mida su vanemad ütlesid?

Mu ema teadis seda. Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemiasse, kunagisse Tallinna Taipoksiklubisse läksin ma emaga, kes tegi minuga koos trenni läbi. Tema on alati olnud väga toetav.

Kui sa läksid esimest korda võistlusele, siis mida ema süda tegi?

Ta oli kindlasti natuke hirmunud, aga ta on öelnud, et kui mul on kaitsmed peal ja tegu on amatöörmatšiga, siis ta nii väga ei muretse. Ta muretseb pigem siis, kui tegu on profimatšiga.