Mirkko Moisar: see oli kõige õnnelikum nokaut, mis minuga sai juhtuda

 (4)
Number One Fight Show juba laupäeval!
Mirkko Moisar: see oli kõige õnnelikum nokaut, mis minuga sai juhtuda
Foto: Madis Veltman

18. novembril ehk tuleval laupäeval saab Tondiraba jäähallis näha tõenäoliselt pingeliseimat kordusmatši Eesti võitlusspordi ajaloos, kui Number One Fight Show peamatšis astuvad vastamisi valgevenelane Maxim Spodarenko ning sama mehe poolt eelmises vastasseisus nokauteeritud kohalik vägilane Mirkko Moisar.

Mehed kohtusid eelmisel Number One Fight Show'l maikuus ning matš lõppes Moisarile äärmiselt karmilt juba avaraundis, mil Spodarenko ta paremhaagiga ringipõrandale saatis.

"Faktiliselt võis see olla minu karjääri karmim kaotus. Löök lülitas korraks tõesti aju ja keha välja," tõdeb Moisar enne rematši. "Kuid mul on olnud matše, kus ma olen viis raundi pidanud võitlema nii, et ma ei saa pärast päevi kõndida ja liikuda. Tookord ma tõusin kohe pärast lööki püsti ja tundsin ennast hästi - tegime veel sõpradega nalja, et näe, magasin matši maha."

"Tagajärgi põhimõtteliselt polnud, pea natuke kumises," lisab profivõitleja ausalt. "Aga ma ju tean, mida tunnevad teised, kes nokauti on löödud - pea valutab ikka päevi. Nii et selles mõttes võin öelda, et see oli kõige õnnelikum nokaut, mis juhtuda sai."

Kardo Peetri ja Kevin Renno juhendamisel on Moisar end järgmiseks laupäevaks viinud tippvormi - seda nii füüsiliselt kui vaimselt. Ta on veendunud, et Spodarenko löök maikuus oli õnnelik juhus: "Võib nii öelda küll. Oleks Spodarenko asemel vähe rammusam mees olnud, võinuks asi halvemini lõppeda."

Seotud lood:

Moisarist kogenumaid võitlejaid Eestis ja selle ümber on vähe. 26-aastasena on ta võidelnud juba 107 profimatšis ning võitnud neist 84. Aasta noorema Spodarenko arvel on tervelt 80 matši vähem.
"Ta on kogenud ja tark võitleja, kuid füüsilise ja tehnilise poole pealt pole ta väga kõva tegija," annab Moisar valgevenelasele hinnangu.

Kuidas lõpeb matš eeloleval laupäeval? "Ta võib tulla ringi üleolevalt või hirmunult - minu jaoks pole vahet. Proovin jääda aumeheks ja sportlaseks ning mingit isiklikku viha mul tema vastu pole. See on sport, see on minu elu ja töö. Ma ei tunne mingit pinget, olen väga rahulik, sest olen treenerite Kardo Peetri ja Kevin Rennoga valmistanud end nii vaimselt kui füüsiliselt täielikult ette. Ja kaotama ma sinna ei lähe ja nii nagu eelmine kord see matš ei lõppe!"