Mart Raukase juhendamisel alustab Tallinnas taipoksi seenioride rühm. Eesmärk on võita iseennast

 (10)
Mart Raukase juhendamisel alustab Tallinnas taipoksi seenioride rühm. Eesmärk on võita iseennast
Foto: erakogu

Sügisest alustab Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia juures tegevust üle 50-aastaste muay thai rühm. Kuidas soliidsemas eas inimesele võitlusspordiga tegelemine sobib, mis on tegevuse eesmärgid ning kuidas selline idee tekkis, rääkis rühma koordinaator, filosoof Mart Raukas.

Kuidas teie enda jaoks taipoksi leidsite?

Igaüks, kes Taisse satub, teadvustab varem või hiljem enda jaoks Muay Thaid - Tai Kuningriigi rahvuslikku spordiala: tänavatel tiirutavad valjuhäälsed reklaamiautod, mis kutsuvad staadionile võitlusi jälgima, turistipoodides torkab silma igasugu Tai poksiga seotud asju, plakateid võitlejate piltidega võib kohata igal maja seinal või restoranis...

Populaarsus ilmneb ka sellest, et arvukad Muay Thai klubid tegutsevad häälekalt kõigi pilkude all, olles kaitstud üksnes päikesepaiste ning vihma eest kerge katusega. Igaüks on teretulnud, klubides on harilikult tavaturistidele mõeldud ajad, mil sõltumata vanusest ja vormist võib väikese raha eest tunnikese või kaks Muay Thai lihtsamat treeningut heade õpetajate käe all katsetada.

Loomulikult olin ka mina taolist turisti-treeningut proovinud, kuid enne järjekordset pikemaajalist Aasiasse minekut otsustasin Kevini klubist läbi astuda ja uurida, kas minu vanuses on sobilik selle alaga Tais olles ka tõsisemalt algust teha? Ajasime juttu, tegime ühe väikese treeninguringi ning see veeniski mind edasi liikuma. Olen eelnevalt võitnud mõned medalid taktikalises laskmises, vehelnud rapiiriga ning viinud läbi külmrelva kallaletungi preventsioonikoolitusi. Muay Thai juurde tulek oli minu puhul liikumine väljaspoolt sissepoole. Kindlasti on üheks põhjuseks ka viimastel aastatel Aasias omandatud pikem kogemus ning sügav huvi Ida kultuuride ja filosoofia vastu eriti.

Seotud lood:

Mis Kevinisse puutub, siis ta on erakordselt hea suhtleja ning kaasatõmbaja: kujutan ette, et oma isikuomadustelt sobiks Kevin Renno väga edukalt juhtima mitte ainult Võitlusspordi Akadeemiat, vaid tervet linna või koguni innustama riigi- täit rahvast midagi mõistlikku tegema...

Poksiga alustamiseks pole kunagi liiga hilja? Mis on see, mis toob väärikamas vanuses inimesed poksi juurde?

Minul saab varsti täis 60 aastat ning iga arst või kogenud Tai massöör ütleb, et vanemal inimesel ei parane vigastused nii kiiresti kui noorel. Muay Thais on aga vigastused kerged tulema. Samas on Muay Thais olemas need aspektid, mis igas vanuses - ehk aga just küpsemas eas inimesele väga hästi sobivad. Mis need on? Üldine fitness ja salenemine on üks mida enamasti teatakse , aga see pole ainus hüve, ega ka peamine.

Küsime sissejuhatuseks nii: Mis on võitluskunstiga tegelemise eesmärgid üldse? Vastase võitmine? Hästi! See on tõesti eesmärk. Aga kui vastaseks on inimesele tema enda mina? Mida tähendab võita iseennast, leida tee tõelise ja vabastava teadmuseni enda kohta ning jagu saada egoga seotud pettekujtlustest? Kui paljud seda vastast või õigem oleks ütelda isegi – vaenlast endale teadvustavad?

Muay Thai ikoon Saenchai on öelnud, et teiste võitmiseks pidi ta ühel hetkel võitma iseennast. Aga õige on ka vastupidine: võitlusspordi kasutamine vaimuarendamise vahendina on asi, mida tasub treenida. Sest kui me suudame ennast valitseda, siis suudame me valitseda oma tundeid, mõtteid, kehalisi aistinguid. Ja kas sellisel treeningul saakski olla vanusepiirangut?

Foto: erakogu

Küsime edasi: Miks just kasutada selleks Muay Thaid? Iga spordiala arendab enesedistsipliini! Et asja veidi paremini mõista, tuleks täpsustada, mida nn Tai poksi ehk Muay Thai all silmas pidada tuleks: kõigepealt kaasaegne võistlussport Muay Thai. Seda Tai poksi süsteemi võib võrrelda üldise ja ühtlustatud kirjakeelega mingis suures riigis, kus on palju erinevaid piirkondlikke dialekte. Niisamuti on kaasaegse Tai poksiga, mis kanoniseeriti 1930 a. Ja mida spordialana laialt tuntakse.

Piirkondlikud ajaloolised „dialektid“ - Muay Korat, Muay Chaiya (võitluskunst, mida praktiseeriti Tai lõunaosas ning mille elemente õpetatakse Tai armees). Kõik nad on kokku võetavad terminiga „Antiikne võitluskunst“ ehk Muay Boran ning erinevad Muay Thaist päris oluliselt.

Loe veel

Teiseks, kui kaasaegses, ühtlustatud ja lihtsustatud reeglitega Tai poksis prevaleerib sportlik ja kommertslik külg, mille eesmärkideks on staadionivõistluste võidud ning sellega kaasnev raha ja kuulsus, siis traditsioonilises Muay Boranis oli esikohal sõjalis-letaalne ning paljudel juhtudel ka meditatiivne külg, mis ennast liiga palju ei afisheerinud või hoidis võimeid avalikkuse eest hoolikalt varjul.

Seos nende erilaadsete aspektide vahel on hoomatav Tai poksi rituaalses tantsus Wai Khru, mida paljud läänes võistluseelseks etnograafiliseks dekoratsiooniks või pelgalt soojendusvõimlemiseks peavad. Võitluskunsti vaimsust paremini tundvad inimesed seda nii ei arva. Wai Khrud sooritava võitleja liigutustest võib spetsialist väga palju välja lugeda nii tema füüsilise vormi, tehnika kui vaimuseisundi kohta.

Taipoks on viimasel aastakümnendil maailmas tormiliselt populaarsust võitnud. Lisaks sportlikule tegevusele harrastatakse seda üha enam fitnessi eesmärkidel.

Kindlasti on suur vahe, kas seista silmitsi vaenlasega, kes võib su tappa või teha seda poksiringis, kindad käes ja kohtuniku valvsa pilgu all, kes võitluse seiskab.

Samas, viimastel aastatel on tõsist huvi hakatud ilmutama ka traditsioonilise Tai võitluskunsti ajaloo ja mentaalsuse suhtes ning kuidas seda üldtreeningusse integreerida. Vändatakse dokumentaale ning on ilmunud raamatud ja uurimuslikud artiklid, mis Tai poksi ajalugu, vaimsust ning eri stiilis tehnikaid rekonstrueerivad.

Kindlasti on suur vahe, kas seista silmitsi vaenlasega, kes võib su tappa või teha seda poksiringis, kindad käes ja kohtuniku valvsa pilgu all, kes võitluse seiskab.

Võib tunduda paradoksaalne või isegi naljakas, aga mõned Muay Borani asjatundjad pole kordagi staadionil võistelnud. Tähendab see siis seda, et nad oma kunsti ei valda või eesmärke üksnes keskpäraselt saavutavad? Muidugi mitte! Lihtsalt eesmärgid on erinevad. Samavõrd kummaline võiks ju tunduda, et keegi, kes on võitnud poksiringis sadu vastaseid, ei ole aga ikka veel jõudnud sammugi lähemale selle mõistmiseni, kuidas heidelda kõige tugevamaga vastasega – inimese enda ignorantse, ihadest ja vihast täidetud „minaga“, mida ida filosoofias peetakse igasuguste kannatuste peamisteks allikateks ja keda me peaksime oma eluajal kindlasti võitma.

Kommertssportliku Muay Thai ühekülgsus võib ilmneda selles, et tihti on tipus „ära käinud“ võitlejal raske oma eluga edasi minna. Mõned on kogenud kriisi sel määral, et üritanud enesetappu.

Inimese loomulik tung on stabiilsuse poole, aga stabiilsus on petlik. Püüd haarata kinni millestki, mis on miraaz, ning kui see ei vasta ootusele, siis tekitab see inimeses harilikult tohutut pettumisvalu.

Kommertssportliku Muay Thai ühekülgsus võib ilmneda selles, et tihti on tipus „ära käinud“ võitlejal raske oma eluga edasi minna.

Seega, Tai poks on märksa paljumõõtmelisem ning ajalooliselt sügavam nähtus, kui seda harilikult teatakse ning selle praktiseerimisel on ka kaasajal erinevaid suundi ning eesmärke. Sügisel, kui Kevini Võitlusspordi Akadeemias senioride rühma käima paneme, soovime me lisaks üldfüüsilisele treeningule pöörata lisatähelepanu meditatsioonile, mõtlemisele - vaimsetele aspektidele.

Foto: erakogu

Kuidas leida üles endas tahtejõud, diivanilt püsti tõusta ning lõpetada vabanduste otsimine?

Tahtel on alati jõud. Lääne mõtlemises on tahtejõudu idealiseeritud kuni viisini, et tahe ongi ainus mida vajame. Kes meist poleks kuulnud kõnekat ütlust: Arenda tahtejõudu! Kui sa väga tahad, siis sa saad üle igast mäest! Aga mis mäest? Kas inimene teab, mida ta õieti tahab või kes ta selline üldse on?

Üksnes tahtega väga kaugele ei jõua. Miks? Sest tahe ei ole midagi muud kui kamma (karma) – jälg eelnevatest tegudest. Sarnaselt vinnastatud vibule võib tahe lennutada noole ükspuha mis pimedasse auku ja väga sageli lendab see inimese enda imaginaarne ego pihta, mis valuliselt ebaõnnestunud tahteponnistustele reageerib.

On olemas aga märksa suurem jõud, kui tahtepingutus ja see on olukord, kus me asju selgelt näeme ja mõistame. Näiteks on see olukord kui me teame, et kõnnime õiget rada mööda. Kui sa tead,et tee on õige, siis on kogu resurss suunatud selle õige tee käimisse loomulikul viisil - ilma erilise tahte või pingutuseta. Või siis teine näide, mille ma laenan selleks, et selgitada mõistmise jõudu ja ülemuslikkust tahtepingutuse suhtes.

Kujutame näiteks ette, et iga kord kui te teatud kindlat isikut tänaval kohtate hüüab ta teile solvanguid. Te püüate sellele mitte reageerida ning pingutate kogu oma tahtejõudu, et mitte vihastada.

Aga oletagem nüüd, et keegi, kes seda pealt näeb, selgitab teile, et too konkreetne inimene ongi hull ning et samamoodi käitub ta väga paljudega peale teie. Korraga on teis tekkinud mõistmine ning mingit tahteponnistust pole enam vajagi, et tolle inimese solvangutele jätta reageerimata.
Niisamuti on enesearendamise ja treeninguga. Kui te näete asju õiges valguses, siis pole enamasti üleloomulikku tahtepingutust vaja.

Budism jutustab ju vägivallatust, aga me teame, et Muay Thai võib olla vägagi verine?

Jah, õige, aga see on vastuolu üksnes pinnapealsel vaatlusel. Veri ei tähenda alati vägivalda. Inimene sünnib siia ilma verega kaetult. Kogu elu on täis vägivalda ja kannatust ning kas inimene, kes ennast transformeerib ei rakenda teadlikku vägivalda enese suhtes? Igasugune muutumine, treenimine on vägivald, sest uus võidab vana. Vana-Kreeka filosoof Herakleitoselt on tuntud ütlus: Sõda on kõikide asjade isa. Sõda tähendab äärmuslikku vägivalda.

Mis on see avaram vaimne kontekst, mis võimaldab Muay Thai treeningud meditatiivselt võtta?

Ida mõtlemine laiemalt, aga spetsiifiliselt – budism. Paljud Lumpinee staadioni meistrid on veetnud mingi perioodi kloostrite juures või jäänudki sinna munkadena pikemalt. Aga see on see, mida inimene enne ja pärast teeb.

Mitmed buda mungad Tais on ühendanud Muay Thai võtted ja vaimsed harjutused ühtseks tervikuks. Koopa ja Kuldse Hobuse Templis toimub orbude õpetamine näiteks Tai poksi kaasabil.

Aga Muay Thai võib olla ka osa meditatiivsest süsteemist, mille kaudu paremini teadvustada asjade muutuvust ning „mina“ imaginaarsust. Kuidas? Lihtne näide.

Võitluskunstis võime me kogeda olukordade muutuvust palju teravamalt ning selgemini kui paljude teiste treeningupraktikate kaudu.

Upajjhatthana Sutta on üks keskseid tekste Buddhistide Tipitakas. Keerulise nimega tekst on iseenesest väga lühike ja loetleb selgelt üles asjad, mille üle peaks igaüks vähemalt korra päevas mõtisklema, et elujanu petteuimadest kaineneda. Et ma vananen, et haigused tulevad, et ma vältimatult suren...

Ei maksa arvata, et elu vajab elamist ning et küll kunagi elu lõpusirgel on aega nende asjade peale mõelda. Ma ütlen teile: nende asjade peale tulemuslik mõtlemine nõuab vormi, kusjuures väga head vormi.

Võitluskunstis võime me kogeda olukordade muutuvust palju teravamalt ning selgemini kui paljude teiste treeningupraktikate kaudu.

Mäletan, et lapsena meeldis mul sageli uitada linna äärealadel, kus ma polnud varem käinud ning kogeda „ma ei tea kus ma olen ja kes ma olen“ kogemust. Puhta olemise kogemust, milles polnud üheks hetkeks enam kindlat mina – see oli eriline vabaduse tunne, nagu väike nibbana aimdus.

Milline võiks olla inimese füüsiline vorm, et seenioride treeninguga liituda?

Meie sügisese seenioride grupiga võivad liituda kõik, kel soovi. Praktilisi treeninguid hakkab läbi viima Hannes Ilmjärv, kes on väga kogenud ja hea Muay Thai treener. Minu kanda jääks meditatiivne ja filosoofiline osa, kuhu võivad tulla ka kõik teised. Seeniorid hakkavad võitlema, aga peamine eesmärk saab olema võita iseennast.