Kõige raskem hetk medali toonud päeva juures oli veerandfinaalmatš tšehhi Michal Horakiga ning sellega kaasnenud totaalse väsimuse peletamine. Mettis ei suutnud maadlusaja lõppedes pikka aega jalule tõusta, energia oli lihtsalt otsas. Aga juba paari tunni pärast ootas uus matš.

"Tšehhiga oli ikka väga raske matš. Pärast seda olin täiesti küpse. Mitte üks, vaid lausa kaks füsiot pidid mind turgutama. Kummardus ja suur aitäh neile. Tauno Koovit on universiaadil kogu aeg mul kõrval olnud, ta on teinud maagilist tööd," tunnustas medalimees taustajõude panust.

Omamoodi huvitavalt lõppes ka Mettise poolfinaal ukrainlase Fedir Pankoga. "Ukrainlane tundus hästi värske. Tal oli sarnaselt minule avaring vaba ning kaks esimest matši võitis kiirelt. Õnneks suutsin üsna matši algul sumi-gaeshiga korraliku rünnaku teha. Alguses anti mulle wazari ja siis hakkasid kohtunikud midagi arutama. Mõtlesin, et äkki muudavad heite yukoks või ei anna selle eest üldse midagi. Kuid kohtunik tõstis käe ja anti hoopis ippon! Ma ise ei tunnetanud alguses, et võte sedavõrd hästi õnnestus," rääkis Mettis matšist, mille võit kindlustas talle kauaoodatud medali.

"Poolfinaali võidu järel pääsesid mõnusad emotsioonid valla, sest eesmärk sai täidetud. Küsimus oli vaid, mis värvi medal. See kindlasti ei tähendanud, et ma finaali läksin kuidagi kergelt tegema. Jaapanlane Katsuma Ueda oli küll terve päeva väga võimas olnud, aga mõtlesin, et kui ma läbi raskuste juba finaali sain, siis olen suuteline ka teda võitma. Aga maadlus näitas, et ta oli ikkagi parem. Tegi paar ilusat rünnakut. Mul ei õnnestunud millegagi vastata. See jäi pisut kripeldama, tahtnuks finaalis näidata paremat maadlust."