Kohtusin esimest korda 2 meetrit pika Heleniusega aasta tagasi Helsingis, kui jälgisin Hartwall Arenal tema matši Dereck Chisoraga. Olin hämmingus, kui palju kodupublik oma kangelasele kaasa elas - 10 tuhat inimest rõkkasid iga kaasmaalase löögi peale ning lisasid võitlejale energiat, kui matš tasakaalukaks või nende jaoks negatiivseks tõmbus. Tundus, nagu oleksin korvpalli finaalmatšil või Euroopa jalgpallimaa koondisemängul.
Robert Helenius on profina tegutsenud üle nelja aasta. Enne kõrgeimale tasemele astumist oli ta Soome poksikoondise esinumber ja seda tänu tema tolleaegsele koondise peatreenerile Ervin Kadele.
"Minu isa oli poksitreener. Proovisin paljusid spordialasid: jäähoki, kuulitõuge, jalgpall, Ameerika jalgpall, aga poks oli ainus, mis minus head adrenaliini tekitas. Alustasin esimest korda poksiga 11-aastaselt. Aga kaotasin oma esimese matši ning lõpetasin poksimise. Otsustasin, et mulle ei meeldi poksimine ja päris kindlasti ei meeldi kaotamine. 14-aastaselt alustasin uuesti ja seekord võitsin. Alates sellest olen poksist haaratud," meenutab Helenius minuga vesteldes.
Helenius teadis, et temast saab poksija 16-aastaselt, kui võitis Euroopa kadettide poksi meistrivõistlustelt pronksmedali. Aasta hiljem tuli uus pronks juunioride EMilt ning mehe enda arvates oli edasine vaid käkitegi. Aga nii ei läinud. "Võitsin kahel aastal pronksi ja arvasin, et olen nüüd kõva tegija. Jätkasin poksimist, kuid muutusin laisaks."
Etteöeldes võib teatada, et Heleniuse läbimurde aasta oli alles 2006. Kuni sinnamaani pidi soomlane võitlema mitte ainult vastaste, vaid ka Soome poksiliiduga. "Mul tekkisid poksiliiduga probleemid ning lahkusin. Ma ei meeldinud neile, nad soovisid Janno Rosbergi koondise esinumbriks, aga olin teda neli korda võitnud. Mul oli topeltkodakondsus, kuna olin Rootsis sündinud, üles kasvanud aga Porvoos. Seega läksin Rootsi ja Tammer turniiri finaalis alistasin Rosbergi teise raundi nokaudiga. Seejärel naasin Soome koondisse. Pole kunagi ennast rootslasena tundnud," kirjeldab Helenius ning lisab: "Ervin Kade tõi mind tagasi Soome poksima."