Nimelt käisid Helsingi olümpial edukalt võistelnud Nõukogude Liidu sportlased 1952. aasta sügisel Kremlis riigipea Jossif Stalini vastuvõtul. Kutsutute hulgas oli ka Kotkas, kes tuli Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus olümpiakullale.

Vastuvõtul tänas Stalin kõiki kohal viibinud sportlasi isiklikult, kättpidi. Kui järg jõudis Kotkaseni, siis algas dialoog:

- Mulle öeldi, et Te olete kõige tugevam inimene maailmas. On nii?

Kotkas reageeris ootamatule küsimusele aupaklikult:

- Jah, seltsimees Stalin.

Seejärel suruti kätt, kuid siis juhtus midagi ootamatut. Kotkas võttis Stalinil käsivartest kinni ja tõstis ta õhku, nagu poisikese. Kõik olid hämmingus, kaasa arvatud riigipea ihukaitsjad. Keegi ei teadnud, kuidas käituda ja mida oodata. Kotkas hoidis Stalinit õhus, tegi tiiru ümber oma telje ja pani kommunismi kantsi suure juhi ettevaatlikult maapinnale tagasi.

Stalin kogus end kiirelt ja lausus kerge naeratusega:

- Tugevad inimesed elavad Eestis!

Johannes Kotkase maine teekond lõppes 8. mail 1998. aastal. Siit ilmast lahkudes oli ta 83-aastane.