„Tunne on kirjeldamatu, super!” ei saanud Kirpu pärast triumfi õigeid sõnu suust. „Olen üliõnnelik, sest hooaeg pole seni eriti hästi kulgenud.”

Mitte eriti hästi kulgemine on suhteline mõiste, kuid Eesti vehklemise taset arvestades ei öelnud Kirpu midagi valesti. Eelmistel aastatel oli ta tugevam: võitis 2014. aasta MM-il pronksi ja sai mullu Buenos Airese ja Doha MK-etappidel teise koha. Tänavusest polnud seni ette näidata suurt midagi. Või õigemini, oli küll – epeenaiskond murdis ju Rio de Janeiro olümpiale. Aga individuaalsetel turniiridel jäid Kirpu pihud tühjaks.