Üks, mis otseselt Eestit positiivselt puudutab, on ROKi otsus kiita heaks Rahvusvahelise vehklemisliidu palve suurendada võistkonnavõistluste arvu. Nii lülitatakse kavva ka naiste võistkonnavõistlus, mis pidi algselt olümpiaprogrammist välja jääma.

Kuna naiskondlik epee on nüüd ka Eesti olümpiakomitee jaoks taas olümpiaala, saavad meie epeenaised EM-i ja MM-i naiskonnavõistluste tulemuste eest ka olümpiaettevalmistuse toetusi. EOK-l oli algselt plaan alates tänavusest MM-is võtta nelja aasta jooksul naisepeevehklejaid palgale ainult individuaaltulemuste eest.

Teiste spordialade puhul otsustas ROK teha mitu põnevat muudatust. Nii on Tokyos kavas näiteks kergejõustikus 4x400 meetri segateatejooks, ujumises 4x100 meetri segateateujumine, korvpallis selgitatakse olümpiavõitjad ka 3x3 tänavakorvpallis (OMile pääsevad 8 meeskonda ja 8 naiskonda) ning jalgrattasõidus näeb ka BMX-i pargisõitu (OMile 32 meest ja 32 naist).

Segavõistkonnavõistlused lisandusid ka lauatennises, kus peetakse segapaarismängu, ning judos, vibulaskmises ja triatlonis.

Ametlikult kinnitatakse Tokyo võistlusprogramm tänavu juulis.