Varem ujumisliidus tavaks olnud normisüsteem "eelmise EM-i poolfinaali 8. koht + 3%", mis tagaks täieliku rahastuse, kinnitati 75-protsendilise finantseeringuna ja nimetati A3 normiks, puhtalt alaliidu kulu ja kirjadega pääseb EM-ile normiga "eelmise EM-i poolfinaali 8. koht + 2%" ning nende sportlaste taga seisab märge "A2 normitäitjad".

Viimaseid on ujumiskoondises hetkel viis - Pjotr Degtjarjov, Ralf Tribuntsov, Martin Allikvee, Martti Aljand ja Martin Liivamägi. 25 protsenti võistluskuludest jääks katta Endri Vinteril, Kätlin Sepal ja Maria Romanjukil.

Kuna ühe sportlase EM-il lähetamine maksab ligikaudu 2000 eurot, käib jutt umbes paarisajast eurost. B-normiks, mis ujujale alaliidu tuge ei taga, aga annab õiguse tiitlivõistlustel osaleda, jäi "eelmise EM-i poolfinaali 8. koht + 5,5%".

Normatiivide kinnitamise aluseks oli ujumisliidu soov saata riikliku rahastusega tiitlivõistlusele need ujujad, kes on võimelised heitlema poolfinaali koha eest ehk omama reaalseid võimalusi pääsemaks 16 parema sekka.

Näiteks meeste 50 meetri seliliujumises on selleks latiks seatud 25,73, mis 2004. aasta EM-il andnuks 18. koha. Tribuntsovi normi arvestusse minev viimase 15 kuu tippmark on 25,45 - sellega oleks ta kaks aastat tagasi saanud 14. koha.

Kätlin Sepal jääb 200 meetri seliliujumises A2 normist puudu 0,84 sekundit, kuid paradoksina andnuks tema praegu täidetud A3 norm 2014. aasta EM-il hoopis 13. koha. Tema on ka A3 normi täitjatest erand, ülejäänutel nö "joone alla jääjatel" pole oma ajaga 20. kohast kõrgemat eriti loota.

Distsipliinid on paraku erinevad ja ajad aastate lõikes varieeruvad, mistõttu tahab ujumisliidu president Karol Kovanen pärast Londoni EM-i praeguse normide loogika kõrvale jätta ja mõelda koostöös treeneritega välja arusaadavama ja sportlasi võrdsemalt kohtleva lahenduse.

"Seni on eeldatud, et "poolfinaali 8. koht + 3%" on A-norm, kuid üheski dokumendis seda eelolevateks võistlusteks kinnitatud polnud. Treenerite poolt on juba aastaid tähelepanu juhitud, et selle süsteemiga peaks midagi ette võtma. Tõstsime selle normide teema juhatuses lauale ja osutasime puudustele, et seda pärast EM-i sisuliselt edasi arutada," ütles Kovanen.

Kovanen avaldas lootust, et küllap saavad täielikult kaetud ka A3 normitäitjate võistluskulud, kui selleks vahendeid leitakse. Lubada ta seda hetkel ei saa, sest kultuuriministeerium pole oma aastatoetust alaliidule lõplikult veel kinnitanud ega raha üle kandnud. Kas ja kui palju toetust saadakse EM-i ajal Euroopa ujumisliidult, pole samuti teada.

"Meil oleks see raha ka niisama olemas, aga me ei avanud seda arutelu tuhande euro pärast. Oleme teinekord ka B-normi täitjaid toetanud, kui vahendeid on olnud. Antud juhul oli see põhimõtteline strateegia küsimus - mis on meie eesmärk tippujumises? Korrektsuse huvides oli see vaja ka läbi arutada ja ära kinnitada," sõnas Kovanen.

Miks üldse normatiividest nii palju kära tekkis? Kõik oleks jäänud võib-olla ujumisliidu seinte vahele ja kodulehel väljas olevatesse koosoleku protokollidesse, kui poleks ilmunud amatöörujuja Priit Aaviku blogipostitust, mis normide kinnitamist kui ujumisliidu plaani "sportlastele käru keerata" avalikkusele serveeris. Osad väljaanded avaldasid selle muutmata kujul, alaliidult selgitusi küsimata. Seda ühel pühapäeva hommikul lugedes tekkis treeneritel ja lapsevanematel paanika - kas tõesti on midagi aetud meie selja taga?

"Kinnitan, et kõik osapooled on maha rahustatud ja asjast aru saanud. Nad poleks endast välja läinudki, kui poleks olnud seda meediafopaad. Probleem oli selles, et meediakanalitesse läks fakti pähe üles kontrollimata ja manipuleeritud info. Nädala jagu lürpisime seda suppi, mida üks pahasoovlik blogija tekitas, ega arutanud seda, mida tegelikult peaks arutama – kuidas rahvusvahelisel tasemel konkurentsis püsida," märkis Kovanen.