Ujumisliit EM-normide tõstmisest: kui poolfinaali koha eest ei uju, ei tahaks riigi rahadega võistlusele saata

 (4)
Ujumine - Kalev Open
Foto: Ilmar Saabas

Saaremaa ujuja Priit Aavik tekitas oma blogipostitusega Eesti ujumisavalikkuses furoori, kui avaldas plaani tõsta Euroopa meistrivõistluste A-normatiivi, mille korral kataks sportlase võistluslähetuse kulud ujumisliit.

"Eesti Ujumisliidu kodulehel on välja toodud tänavuse aasta Euroopa MV-te normid, kuid kahjuks ei jää need sellisteks nagu nad praegu on. Nimelt tehti 5 kuud enne võistlusi, ma rõhutan veelkord et 5 kuud enne võistlusi A-normatiivid ümber. Kui algselt arvutati A-normatiiv valemiga eelmiste võistluste poolfinaali 8. koht + 3% siis nüüd on uueks valemiks 8. koht + 2%. Ei kõla ehk väga halvalt, kuid praeguse seisuga on A-normatiiv vaid neljal Eesti ujujal ning A-normatiiv kadus tänu uuele valemile ära näiteks Filipp Provorkovil, kellel puudu 50 m rinnuliujumises A-normatiivist vaid 1 sajandik ja samuti kadus ära prii sõidu pilet ka Kätlin Sepal ja Maria Romanjukil," kirjutas Aavik.

"Ujumisliidu juhatus võtab A-normatiivide tõstmise otsuse vastu lähipäevade jooksul ehk vaid vormistamise küsimus. Selline teguviis on sigadus, kuid ma ei tahaks sigu solvata. Tippsportlased loovad hooaja alguses endale eelarve, iga kopikas on ülimalt tähtis. Kes ei ole kursis, siis A-normatiiv tagab teatavasti prii sõidu tiitlivõistlustele, mille kulud katab Ujumisliit, kuid kuna Ujumisliit on 2016. aasta eelarvega ligikaudu 20 000 - 40 000 eurot miinuses, siis otsustati ujujatele selline karuteene teha. Kas see oli õige teguviis?" küsib Aavik.

Ujumise EM toimub 9.-22. maini ning on eriti oluline neile, kes püüavad veel Rio olümpianormi. EM-ile pääsemiseks vajalikud normatiivid kehtestab iga rahvuslik alaliit eraldi.

Eesti Ujumisliidu president Karol Kovaneni sõnul on juhatus seda teemat esialgu vaid arutanud ning kinnitamiseni pole veel jõutud. Suure tõenäosusega varsti jõutakse, kuid sellegipoolest nimetab Kovanen Aaviku sõnavõttu pahatahtlikuks ja kahtlustab blogija isiklikku vimma kellegi vastu.

"Juhatus on arvamusel, et kui me lähetame koondislase oma rahadega EM-ile, peaks ta heitlema vähemalt poolfinaalikoha eest. Meie eeldus lähtudes sportlikust printsiibist on, et kui me saadame kellegi riigi rahadega riiki esindama, siis võiks sportase tase olla selline, mis viib ta eelujumistest edasi õhtusesse programmi. Kuna me avastasime, et me polnud seda ametlikult kuskil kinnitanud, vaid nii on seni lihtsalt tavaks olnud, siis seetõttu me ka nende normide muutmise päevakorda tõime," põhjendas Kovanen.

"Olen isiklikult sportlaste ja klubidega regulaarselt ühenduses ning kedagi hätta ei jäeta. Kui normid kinnitamisele lähevad, siis nende ujujate puhul, kes on täpselt piiri peal ja seni tavaks olnud normide põhjal saanuks 100% kulude katte ja nüüd tekib mingi omaosaluse nõue, vaatame olukorda eraldi ja leiame lahenduse. Ujumisliit ja mina ei jäta oma ujujaid ja klubisid hätta," lubas Kovanen.

Väidet, nagu oleks ujumisliit 2016. aasta eelarvega 20 000 - 40 000 euroga miinuses, nimetab Kovanen väljamõeldiseks, sest Kultuuriministeeriumilt tulevat toetusraha pole alaliidule veel üle kantudki. Ujujatel on käes Eesti Olümpiakomitee ettevalmistustoetus, kuid selleks jätkub vaid olümpia lõpuni ehk kaheksaks kuuks. Ülejäänud nelja kuu osas sportlastel hetkel veel kindlustunne puudub.

"See miinus ei ole mitte eelarveline miinus, vaid ambitsioon, mida me tahaksime ära teha, kui meil oleks riiklik rahastus, aga see ongi Eesti spordis ja ka mujal maailmas normaalne. Täielikult riigi rahastuse toel toimib sport vaid totalitaarsetes riikides," ütles Kovanen ja avaldas lootust, et küllap suudetakse sponsorite kaasabil siiski ka aasta lõpp ära katta. "Aga kokkuvõttes on meie eelarve tasakaalus. Me ei kuluta rohkem kui laekub ja 100% spordi tarbeks tulev raha läheb sporti ja sportlastele."

Stardipukid kuuluvad ujumisliidule

Priit Aaviku blogipostitus puudutas põgusalt ka teisipäevase Kanal 2 "Radari" saate küsimust kahel noorujujal näpu lõhkunud stardipukkide osas. "Telesaates "Radar" ütles Eesti Ujumisliidu esindaja Riho Aljand, et need plaadid on klubide ühisomand. Kahjuks päris nii ikkagi ei ole. Aastaid tagasi tõesti, jah, klubid panid seljad kokku ning nö rikkamad klubid soetasid igaüks ühe stardiplaadi. Kuid mida Ujumisliidu esindaja televisioonis ei maininud oli see, et Ujumisliit maksis klubidele selle raha tagasi, mis teeb nendest (toim.-Ujumisliidust) stardiplaatide omanikud," kirjutas Aavik.

Kovanen selgitab: "Tahan rõhutada, et ükski osapool - ujula, ujumisliit ega klubid - ei ürita vastutusest eemale hoida. Loomulikult on see ujumispere ühine mure. Stardipukid soetati tänu ujumisklubide laenatud rahadele, mille alaliit hiljem klubidele tagasi maksis ning seega kuuluvad need ujumisliidule. Loomulikult me tahaksime uusi stardipukke ning järelikult oli tõepoolest kinnituses viga, kui need õnnetused juhtusid. Aga see kõik on spekulatsioon, millest me oleme seni hoidunud. Tahtsime ära oodata ekspertarvamuse, mis esimest korda "Radaris" avaldati ja mida me keegi veel seni näinud ei ole.“

"Loomulikult vastutame moraalses mõttes kõige eest, mis ujumises juhtub, seepärast oleme omalt poolt ka infot aktiivselt jaganud, meediat teavitanud ja ujujatele tuge pakkunud, kuid see polnud ujumisliidu egiidi all toimunud võistlus. Tähelepanu on ujumisliidul, kuigi võistluste läbiviimise eest vastutasid korraldaja ja ujula," lisas Kovanen.

Milline on ujumisliidu järgmine samm stardipukkidel juhtunud õnnetuse teemal, ei osanud Kovanen enne kommenteerida, kuni pole ekspertarvamusega tutvunud.